Sisukord
Arvamus
Postimees
08.03.2017
Eesti Mälumäng 6000 eurot päevas Tallinna promomisele Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Ülekuumenevate Ameerika sõduritega külmas Eesti talves Tagakülg Allilma kulisside üllatav avanemine (4) Esikülg 8. märts President seitsmeks aastaks (6) Majandus Riskidest üle: startup aitab Eesti tootjatel poelettidele jõuda Idufirma aitab tootjate kaubal poelettidele jõuda 66 miljoni mees Roosikrantsi tänavalt Hiina peaminister lubab selgemat taevast Inflatsioon on tagasi, et jääda Eesti majanduse lühiuudised Välismajanduse lühid Välismaa Välismajanduse lühid Välismaa lühiuudised 8.03.2017 Prantsusmaad kimbutasid torm ja lumelaviin Kvoodipagulastest keeldujad tahetakse rahast ilma jätta (2) Põlissoomlased saavad uue juhi ÜRO esindaja sõnul tuleb pagulaste aitamise kõrval edendada ka kohalike elu Facebook sai võidu Süüria põgeniku üle (1) Süürlase keerdkäigud libauudistes Arvamus Erkki Bahovski: sookvoodid tõejärgsel ajastul (5) Marku Lamp: mets ei lõppe otsa (11) Jaak Aaviksoo: tee tööd ja näe vaeva! Aga kui ei taha? (2) Tõnis Oja: ma olen seda juba näinud Juhtkiri: president seitsmeks aastaks? Kust ometi selline mõte? (8) Postimees 1932. aastal: Eesti piiritus Soome Andres Anvelt: rusikahoopideta Eesti kodude eest (5) Kultuur Enn Kunila: kunst, mida ei näidata, on surnud Eesti kunstnike unelmad jõudsid Itaaliasse Sport Spordi lühiuudised Meistrite liiga päevik: FC Barcelona võimatu missioon Soe ilm tegi Sildaru võistluskalendris muudatusi Tõnis Sildaru Norra X-mängudest: hoogu pole kellelgi, aga see on taas põnev väljakutse Kas Leedu ja Läti klubid suudavad Eesti ülemvõimu lõpuks murda? Roolija olemas – Eesti tippsõudjate üks unistus on täitumas Tarbija Eestis saab edukalt kasvatada troopilisi vilju Tartu Hüvasti, Sebe! Uuel Tartu bussihankel praegusel vedajal lootust pole (2) Põhiturniiri võitnud Bigbank läheb vastamisi tuttavate lätlastega Priit Pullerits: kes nüüd sokke peab sööma? Marja tänava trepp läheb kevadel remonti Netipettur tõi motomehele peavalu (1) Maaülikool kardab alarahastatud loomaarstiõppe hääbumist Koolilapsed võtavad jalad istumise alt välja Rannu rahvas paneb kirikukellad taas helisema Naine, kes üllatas Tartu teatripublikut Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marku Lamp: mets ei lõppe otsa

4 min lugemist
Marku Lamp FOTO: Keskkonnaministeerium

Mets ei saa otsa ning ka kaitsealad on Eestis hästi kaitstud, kinnitab keskkonnaministeeriumi eluslooduse asekantsler Marku Lamp.

Kuigi metsale ei ole inimest tarvis, siis tänapäeva ühiskonnal on suur vajadus metsa ja sealt saadavate hüvede järele. Selleks et kõike seda pakkuda, on otstarbekas metsa mitte ainult kaitsta, vaid ka tänapäevasel viisil majandada.

Eesti metsade majandamine on Euroopas ja ÜROs kokkulepitud säästva metsanduse indikaatoritest lähtuv. Metsanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ei tohi nende kriteeriumite kohaselt metsaraie pikas perspektiivis ületada juurdekasvu, samas lühiajaliselt on see lubatav. Eesti metsade raiet iseloomustab pigem kõikuv trend, kus ühel perioodil kasutame oluliselt vähem puitu, kui seda aastas juurde kasvab, ning üksikutel aastatel oleme jõudnud aastase juurdekasvu piirile. Pikaajaliselt majandamisest väljas olnud Eesti metsi iseloomustab küpsete puistute suur osakaal ning sellega kaasneb vähenev juurdekasv.

Metsaseadusega on seatud raamid, et tagada nii metsade kaitse kui kasutamise tingimused. Tänapäeva metsanduse suunamine toimub lisaks keelamisele ja käskimisele ka maksude ja toetuste kaudu ning üha enam metsaomanike nõustamise läbi. Raiemahtu ja metsaomaniku otsust mõjutavad kohalik majanduskeskkond, hind puiduturul ja tema isiklik suhtumine metsa. Olukorras, kus riigikogus kokkulepitud metsakasutusmahtudest kasutatakse perioodi (2011–2020) keskmisena ligikaudu 65 protsenti, ei ole põhjust luua metsaomanikele täiendavaid kitsendusi ressursi kasutamisel.

Kui metsanduse arengukavades lepitakse kokku nii metsade kaitse kui kasutusmahud, siis eelkõige looduskaitse- ja metsaseadus on need tööriistad, millega mängureeglid täpsustatakse. Metsaseaduse järgi on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Seadus ei määratle taimestiku vanust, mets on metsamaa nii seal kasvava saja-aastase puistuga kui ka just seemnest võrsunud puutaimedega. Eri vanuses metsade väärtus on erinev ja see on pidevas muutumises.

Metsade majandamisel on peaaegu alati olnud puu vanuse kõrval oluline küpsusnäitaja ka puu jämedus. Paremates kasvukohtades kasvab puu kiiremini nii kõrgusesse kui jämedusse ning saavutab oma majandusliku parima väärtuse varem kui puud vähem viljakates kasvukohtades. Seetõttu on lisaks raievanusele kehtestatud ka puistu keskmist kasvu iseloomustavad rinnasdiameetri miinimumsuurused, millest alates võib raiet teostada. See võimaldab puitu parimal moel kasutada ja sellele lisaväärtust anda.

Need kaks samal ajal kehtivat kriteeriumi ei tohiks üksteisest olulisel määral erineda, seetõttu lähendatakse metsaseaduses tehtava muudatusega ka viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust. Väheviljakates kasvukohtades saabub puistu küpsus hiljem ning seal on ka vanemate metsade osakaal suurem. Täiendavalt kaitseme vana metsa veerandil metsamaast, kuhu oleme moodustanud kaitsealad.

Tuleb märkida, et maaülikooli metsateadlaste arvestatud puistu küpsusvanus saabub oluliselt varem kui seaduses kehtestatud piirmäärad, seda ka pärast metsaseaduse muutmist. See on n-ö ühiskondlik kokkulepe, et puitu ei varuta metsast majanduslikult kõige optimaalsemas eas, vaid hoitakse muude hüvede tarbeks kauem. Täiendavalt on ka majandusmetsades kohustus jätta raielankidele loodusliku mitmekesisuse tarbeks säilikpuid ning uus metsapõlv kasvama panna.

Eesti metsade pindala on kasvanud 31,4 protsendilt 1958. aastal 50,3 protsendini aastal 2014. Kui võrrelda praegust seisu aastaga 1958, on suurenemine enam kui kolme Saaremaa pindala võrra. Seoses maareformi lõpule viimisega on RMK hallatava metsamaa pindala viimase viie aastaga kasvanud 20 protsenti Kui välja arvata 2016. aasta tormikahjustuste likvideerimise raied Kagu-Eestis ning raadamised kaitseministeeriumi maadel, on raiete maht riigimetsas kasvanud samas proportsioonis.

RMK-le seadusega pandud põhiroll on Eesti riigimetsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste tark hoidmine, kaitsmine ja majandamine. Metsa majandades on oluline teha õigeid asju õigel ajal, kasutades parimaid metsamajanduslikke teadmisi. Üks näitaja, mis selle töö tulemuslikkust kirjeldab, on metsamaa tootlikkus ehk see, kui suurt kasu me hooldatavast loodusressursist saame. Kui aasta eest oli riigimetsa tagavara 174 miljonit kuupmeetrit ja puidu aastane juurdekasv 4,4 miljonit kuupmeetrit, siis praegu on vastavad näitajad 180 miljonit kuupmeetrit ja 4,7 miljonit kuupmeetrit, see on miljoni võrra rohkem, kui aastas raiutakse. Nende näitajate suurendamise eelduseks on olnud õigeaegselt tehtud metsamajanduslikud tööd ja uute maade kasutuselevõtt.

Uuendusraie pindala planeeritakse majandatavates metsades vastavalt metsa korraldamise juhendis kirjeldatud metoodikale, mille järgi arvutatakse aastane optimaalne uuendusraie pindala eraldi männikutele, kaasikutele, kuusikutele, haavikutele, sanglepikutele ja hall-lepikutele. Metoodika arvestab metsade vanuselist jagunemist kogu vanuselise skaala lõikes ja hindab raiekriteeriumitele vastavate olemasolevate metsade pindala ning selle muutumist erinevate ajaperioodide vältel. Riigimetsas tehakse uuendusraieid ühel protsendil metsamaal ning kõik raielangid uuendatakse.

Riigimetsast on range kaitsega kaetud 19 protsenti ja erinevate kaitsepiirangutega kaetud kokku 39 protsenti, kaitsealade territooriumidel paikneb kokku 33 protsenti kogu riigimetsamaast. Kaitsealadel tehti 2016. aastal uuendusraieid kokku 138 hektaril, mis moodustas ühe protsendi kõikidest küpsete metsade raietest riigimetsas. Sedagi tehakse konkreetsel kaitsealal kehtestatud norme järgides. Kaitsealade piiranguvööndites võib lageraie tegemine olla teatud juhtudel lubatud ja ka vajalik. Näiteks Otepääl lubati uue kaitsekorraga piiranguvööndis ka väiksepindalalised lageraied, mis on teatatud juhtudel väiksema häiringuga. Seni oli Otepää looduspargi piiranguvööndis lubatudainult turberaie, mida tehakse etapiti ehk metsa häiritakse korduvalt. Range kaitsega sihtkaitsevöönd seejuures Otepääl kasvas.

Tuleb nõustuda, et metsanduse jätkusuutlikkust ei saa hinnata vaid metsade raie ja juurdekasvu võrdlemisel. Metsade kasutamisel lähtume eeldusest, et metsas toimuvad looduslikud protsessid ja Eestile omaste looduslike metsaliikide populatsioonid püsivad. Nendest eeldustest lähtuvalt on seatud ka metsade kaitse- ja kasutusmahud.

Selleks et seni rangelt kaitstavate metsade ulatust veelgi laiendada, on keskkonnaminister algatanud täiendavate kaitsealade moodustamise laane- ja salumetsade kaitseks. Selle tulemusel saab riigimetsades rangelt kaitstavaid metsi kokku olema juba ligikaudu veerand metsamaast.

Olenemata mõnedest arvamustest võib öelda, et raiesurve kaitsealadele ei ole suurenemas, pigem vastupidi.

Keskkonnaministeeriumi täpsustus: 
Algselt oli tekstis «Kaitsealadel tehti 2016. aastal uuendusraieid kokku 138 hektaril, mis moodustas 0,01 protsenti kõikidest küpsete metsade raietest riigimetsas», õige on aga, et uuendusraied moodustasid kõikidest raietest ühe protsendi. 

Seotud lood
07.03.2017 09.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto