Sisukord
Maitsemeel
Postimees
11.03.2017
Eesti Võitlus e-häälte ja paberhäälte nimel (15) Leedo ennustab Saksa laevaliini jätkamist (1) Palju õnne Mälumäng Horoskoop Dilbert Tagakülg Male Noore jäämõmmi lumemängud Lapsi vedanud buss sõitis põllule Madise näeb Reinsalu eelnõus ohtu demokraatiale Eesti lühiuudised Kodutud tõstetakse osmikutest välja (4) Majandus Vaata, millises poes maksab toit hingehinda (3) Välismaa Kolleegid ei mõista Tuski vastaskandidaadi «surmamissiooni» ELi kõige üksildasem naine (2) Poola tekitatud tormipäevale järgnes Brüsselis sõbralik ühtsuse kinnitamine Välismaa lühiuudised 11.03 Korruptsioon lööb Hispaanias laineid (1) Eksperdid ei tähtsusta Putini vallandamisi üle (1) Arvamus Jevgeni Krištafovitš: Vabaerakond mängis avansi maha ja edutas krahv Draculat (4) Taavi Minnik: pettumus nimega Trump (14) Juhtkiri: e-valimiste aja lühendamine on järjekordne kahetsusväärne rumalus (40) Indrek Ibrus: millest ERRi juhikandidaadid ei räägi (2) EKI keelekool: kõnetama Margus Laidre: aja lugu ja inimese aeg (8) Postimees 1933. aastal: paljastub uus salakuulajate võrk Peeter Langovitsi ajalooline galerii: USA asepresident Al Gore Tallinnas Tarmo Soomere: uudishimu kui vaktsiin tõepõhjata poliitika vastu (9) Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: kirjandus identiteedi tunnusena Cortázari suurteos Külma nina igatsus Ühest motiivist Mehis Heinsaare loomingus Aja auk. Segaduse hääl 90-ndate Tartu ime Biit nagu paks rott Kui saad, mida ei taha Läbimurde ootuses. Eesti arhitektuur rahvusvahelisel areenil Sport Spordi lühiuudised Robin Nool ületas 34-aastase rekordi Suurmäng mattus pimedusse EOK: Uibo poleks ka EMi kulla eest raha juurde saanud Henry Sildarul on X-mängudel mitmeid kohustusi Mehhiko ralli algus kujunes korraldajate ämbrisseastumiseks Kas uus taktika päästab Kelly X-mängud? Tallinn Kodutud tõstetakse osmikutest välja (4) AK Cortázari suurteos Ühest motiivist Mehis Heinsaare loomingus Eesti kultuuri täheatlas: kirjandus identiteedi tunnusena Aja auk. Segaduse hääl Külma nina igatsus Biit nagu paks rott 90-ndate Tartu ime EKI keelekool: kõnetama Kui saad, mida ei taha Margus Laidre: aja lugu ja inimese aeg (8) Andres Reimer: transiidiäri laseb vastlaliugu (4) Me elame lugudest, me kestame lugudes (3) Läbimurde ootuses. Eesti arhitektuur rahvusvahelisel areenil Tarmo Soomere: uudishimu kui vaktsiin tõepõhjata poliitika vastu (9) Arter Barcelona mobiilimesslit. Mis (värvi ) on elu? Kui sulle ei meeldi talv, pole sa vist lihtsalt tuttav lumelauaga! Sõiduproov. Peugeot 5008: Mahapööre meinstriimi magistraalilt Südamlik seiklus kerge saksa huumoriga Horoskoop Kasvatusteadlane Kristi Vinter: vaimsete häiretega laste arv on drastiliselt kasvanud Peaaegu saksavaba endine Saksa linn Kaliningrad (9) Sõja jalust Eesti IT-ärisse – jah, see on tõsi! (5) Kes olid päriselt «Eesti laulu» võitjad ja kaotajad? USA-Mehhiko ohtlikul piiril pihtide vahel Moekäsud 200 aastat tagasi – lambakintsuvarrukad, sabata kuub ja 50-sentimeetrine talje Kui maamaja ostmine tundub hea mõte Ilona Leib: kevadekuulutajad Pastat. Lõuna-Itaalia varjundiga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Pastat. Lõuna-Itaalia varjundiga

7 min lugemist
  • Pastaroogade lõputud maitsenüansid sünnivad ennekõike kastmest.
Värske pasta: nii teeb Heret Pauskar oma toidustuudios Abruzzo stiilis munapastat pasta alla chitarra. Neljakandilise kujuga pasta vormitakse masinal, mis meenutab kitarrikeeli. FOTO: Sille Annuk

Pasta renomee on pea igas maailmanurgas kõrge. Seda põhjusega: pole vist teist toiduainet, millest saaks nii piiritul hulgal roogi, pealegi lihtsalt ja enamasti ka kiiresti. Heret Pauskar, kes peab Tartus Itaalia köögile pühendunud toidustuudiot My Italy, jagab pastatarkusi. Seekord rohke tomatiga.

Tellijale Tellijale

Jah, itaallased söövad pastat iga päev, vähemalt korra päevas. «Juba lasteaias,» ütleb Tartu aparaaditehases asuva My Italy toidustuudio perenaine Heret Pauskar. Ja küllap ta teab, mida räägib: tal on Itaalias elamise-õppimise kogemus ja tema abikaasa on itaallane, täpsemalt sitsiillane. «Lõuna on lasteaedades kahekäiguline. Kõigepealt süüakse pastat, alles siis tuleb pearoog kalast või lihast,» räägib ta.

Igas Itaalia maanurgas on omad traditsioonilised pastasordid ja sinna juurde käib kindel kaste. Penne, spaghetti, linguine, fusilli, tagliatelle, farfalle… kui nimetada tuntumaid. Või siis vähem kuulsad sitsiillaste anelli’d, tillukesed rõngad. Samuti Itaalia lõunaosast pärit gnoccchi’d või cavatelli’d, mis meenutavad klimpe ja mille koostises kasutatakse ka kartulit.

10.03.2017 13.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto