Sisukord
Arvamus
Postimees
11.03.2017
Eesti Võitlus e-häälte ja paberhäälte nimel (15) Leedo ennustab Saksa laevaliini jätkamist (1) Palju õnne Mälumäng Horoskoop Dilbert Tagakülg Male Noore jäämõmmi lumemängud Lapsi vedanud buss sõitis põllule Madise näeb Reinsalu eelnõus ohtu demokraatiale Eesti lühiuudised Kodutud tõstetakse osmikutest välja (4) Majandus Vaata, millises poes maksab toit hingehinda (3) Välismaa Kolleegid ei mõista Tuski vastaskandidaadi «surmamissiooni» ELi kõige üksildasem naine (2) Poola tekitatud tormipäevale järgnes Brüsselis sõbralik ühtsuse kinnitamine Välismaa lühiuudised 11.03 Korruptsioon lööb Hispaanias laineid (1) Eksperdid ei tähtsusta Putini vallandamisi üle (1) Arvamus Jevgeni Krištafovitš: Vabaerakond mängis avansi maha ja edutas krahv Draculat (4) Taavi Minnik: pettumus nimega Trump (14) Juhtkiri: e-valimiste aja lühendamine on järjekordne kahetsusväärne rumalus (40) Indrek Ibrus: millest ERRi juhikandidaadid ei räägi (2) EKI keelekool: kõnetama Margus Laidre: aja lugu ja inimese aeg (8) Postimees 1933. aastal: paljastub uus salakuulajate võrk Peeter Langovitsi ajalooline galerii: USA asepresident Al Gore Tallinnas Tarmo Soomere: uudishimu kui vaktsiin tõepõhjata poliitika vastu (9) Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: kirjandus identiteedi tunnusena Cortázari suurteos Külma nina igatsus Ühest motiivist Mehis Heinsaare loomingus Aja auk. Segaduse hääl 90-ndate Tartu ime Biit nagu paks rott Kui saad, mida ei taha Läbimurde ootuses. Eesti arhitektuur rahvusvahelisel areenil Sport Spordi lühiuudised Robin Nool ületas 34-aastase rekordi Suurmäng mattus pimedusse EOK: Uibo poleks ka EMi kulla eest raha juurde saanud Henry Sildarul on X-mängudel mitmeid kohustusi Mehhiko ralli algus kujunes korraldajate ämbrisseastumiseks Kas uus taktika päästab Kelly X-mängud? Tallinn Kodutud tõstetakse osmikutest välja (4) AK Ühest motiivist Mehis Heinsaare loomingus Eesti kultuuri täheatlas: kirjandus identiteedi tunnusena Aja auk. Segaduse hääl Külma nina igatsus Biit nagu paks rott 90-ndate Tartu ime EKI keelekool: kõnetama Kui saad, mida ei taha Margus Laidre: aja lugu ja inimese aeg (8) Andres Reimer: transiidiäri laseb vastlaliugu (4) Me elame lugudest, me kestame lugudes (3) Arter Kui sulle ei meeldi talv, pole sa vist lihtsalt tuttav lumelauaga! Sõiduproov. Peugeot 5008: Mahapööre meinstriimi magistraalilt Südamlik seiklus kerge saksa huumoriga Horoskoop Kasvatusteadlane Kristi Vinter: vaimsete häiretega laste arv on drastiliselt kasvanud Peaaegu saksavaba endine Saksa linn Kaliningrad (9) Sõja jalust Eesti IT-ärisse – jah, see on tõsi! (5) Kes olid päriselt «Eesti laulu» võitjad ja kaotajad? USA-Mehhiko ohtlikul piiril pihtide vahel Moekäsud 200 aastat tagasi – lambakintsuvarrukad, sabata kuub ja 50-sentimeetrine talje Kui maamaja ostmine tundub hea mõte Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi ajalooline galerii: USA asepresident Al Gore Tallinnas

2 min lugemist

Tagasiteel Kopenhaagenist ÜRO tippkohtumiselt kodumaale tegi USA asepresident Al Gore Tallinnas vahepeatuse. Tallinna lennuväljal maandus 13. märtsil 1995 kell 9.25, plaanitust pool tundi hiljem, Air Force 2, pardal asepresident Al Gore delegatsiooniga ning president Lennart Meri koos abikaasaga.

Lühivisiidi alguses suunduti ühiselt Kadriorgu, kus käsitleti välispoliitilisi küsimusi. Energeetikaminister Arvo Niitenberg ja USA energeetikaministri asetäitja Thomas Grumbly allkirjastasid lepingu, mille järgi toetas USA Eestit Paldiski tuumaobjekti jäätmetest puhastamisel.

Lühikesel kohtumisel ajakirjanikega kinnitas Al Gore, et NATO liikmeks astumisel on kõik riigid võrdsed ja teised pole Balti riikide ees eelistatud, ning laienemine ei ole suunatud Venemaa huvide vastu. Pärast külaskäiku USA saatkonda liikus kolonn raekotta. Kõrge külaline kohtus peaminister Andres Tarandi, välisminister Jüri Luige, linnapea Jaak Tamme ning meie erakondade esindajatega. Kohtudes samas Balti riikide peaministritega, räägiti olukorrast Venemaal ja Tšetšeenias. Gore lubas USA lisatoetust Balti pataljonile. Samal ajal kogunes rahvas raekoja ette, et saada osa Meri ja Al Gore’i avalikust pöördumisest. Juurdepääs oli kõigile vaba, kuid kohale pidi minema varakult. Platsi keskele oli seatud pressipoodium ja raekoja ette väike lava, mida lisaks Eesti ja USA riigilippudele kaunistas ka Tallinna lipp. Õpetajate Maja poolses osas oli koha sisse võtnud grupp inimesi plakatitega, millel tervituste kõrval juhiti tähelepanu Venemaa tegevusele Tšetšeenias.

Plaanitud ajal, kell 13.45 väljusid Gore ja Meri raekojast rahva ette ning pidasid ajaloolised kõned, mis avaldati täies mahus ka päevalehtedes. Edukalt olid toimunud riigikogu valimised ja Al Gore hindas nii Eesti saavutusi kui värskeid valimistulemusi kõrgelt. Ta seadis inimõigusalast olukorda Eestis eeskujuks lausa kogu maailmale. Siinkohal meenutaksin tema pöördumisest üht lõiku: «Kodakondsusseaduse aus rakendamine ja venekeelsete Eesti kodanike osalemine riigi poliitilises elus annab tunnistust sellest, et Eesti on kujunemas riigiks, mis rajaneb seadusel, tolerantsusel ja tsiviilühiskonna kaasaegsetel väärtustel.»

Pärast linnarahvaga kätlemist liikus kolonn külalistega Raekoja platsilt mööda Harju tänavat lennujaama ning kell 15 lahkus Air Force 2 Eestist. Vähem kui kuus tundi kestnud visiit Tallinnas oli märk USA arvestatavast toetusest Eestile.

Seotud lood
10.03.2017 13.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto