Sisukord
Kultuur
Postimees
11.03.2017
Eesti Võitlus e-häälte ja paberhäälte nimel (15) Leedo ennustab Saksa laevaliini jätkamist (1) Palju õnne Mälumäng Horoskoop Dilbert Tagakülg Male Noore jäämõmmi lumemängud Lapsi vedanud buss sõitis põllule Madise näeb Reinsalu eelnõus ohtu demokraatiale Eesti lühiuudised Kodutud tõstetakse osmikutest välja (4) Majandus Vaata, millises poes maksab toit hingehinda (3) Välismaa Kolleegid ei mõista Tuski vastaskandidaadi «surmamissiooni» ELi kõige üksildasem naine (2) Poola tekitatud tormipäevale järgnes Brüsselis sõbralik ühtsuse kinnitamine Välismaa lühiuudised 11.03 Korruptsioon lööb Hispaanias laineid (1) Eksperdid ei tähtsusta Putini vallandamisi üle (1) Arvamus Jevgeni Krištafovitš: Vabaerakond mängis avansi maha ja edutas krahv Draculat (4) Taavi Minnik: pettumus nimega Trump (14) Juhtkiri: e-valimiste aja lühendamine on järjekordne kahetsusväärne rumalus (40) Indrek Ibrus: millest ERRi juhikandidaadid ei räägi (2) EKI keelekool: kõnetama Margus Laidre: aja lugu ja inimese aeg (8) Postimees 1933. aastal: paljastub uus salakuulajate võrk Peeter Langovitsi ajalooline galerii: USA asepresident Al Gore Tallinnas Tarmo Soomere: uudishimu kui vaktsiin tõepõhjata poliitika vastu (9) Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: kirjandus identiteedi tunnusena Cortázari suurteos Külma nina igatsus Ühest motiivist Mehis Heinsaare loomingus Aja auk. Segaduse hääl 90-ndate Tartu ime Biit nagu paks rott Kui saad, mida ei taha Läbimurde ootuses. Eesti arhitektuur rahvusvahelisel areenil Sport Spordi lühiuudised Robin Nool ületas 34-aastase rekordi Suurmäng mattus pimedusse EOK: Uibo poleks ka EMi kulla eest raha juurde saanud Henry Sildarul on X-mängudel mitmeid kohustusi Mehhiko ralli algus kujunes korraldajate ämbrisseastumiseks Kas uus taktika päästab Kelly X-mängud? Tallinn Kodutud tõstetakse osmikutest välja (4) AK Ühest motiivist Mehis Heinsaare loomingus Eesti kultuuri täheatlas: kirjandus identiteedi tunnusena Aja auk. Segaduse hääl Külma nina igatsus Biit nagu paks rott 90-ndate Tartu ime EKI keelekool: kõnetama Kui saad, mida ei taha Margus Laidre: aja lugu ja inimese aeg (8) Andres Reimer: transiidiäri laseb vastlaliugu (4) Me elame lugudest, me kestame lugudes (3) Arter Kui sulle ei meeldi talv, pole sa vist lihtsalt tuttav lumelauaga! Sõiduproov. Peugeot 5008: Mahapööre meinstriimi magistraalilt Südamlik seiklus kerge saksa huumoriga Horoskoop Kasvatusteadlane Kristi Vinter: vaimsete häiretega laste arv on drastiliselt kasvanud Peaaegu saksavaba endine Saksa linn Kaliningrad (9) Sõja jalust Eesti IT-ärisse – jah, see on tõsi! (5) Kes olid päriselt «Eesti laulu» võitjad ja kaotajad? USA-Mehhiko ohtlikul piiril pihtide vahel Moekäsud 200 aastat tagasi – lambakintsuvarrukad, sabata kuub ja 50-sentimeetrine talje Kui maamaja ostmine tundub hea mõte Meelelahutus Koomiks Sudoku

Külma nina igatsus

3 min lugemist
Leelo Tungal FOTO: Mari Luud / Õhtuleht

Rikuks kohe lugemiselamuse ära.

Mõlemad raamatud lõpevad hästi.

Neid on siin nimelt kaks ühtede kaante vahel. «Barbara ja suvekoerad», «Barbara ja sügiskoerad». Kunagi ammusel 1994. aastal kahe raamatuna ilmunud kah, nii et tegemist kordustrükiga.

Seda ammust aega küll. Kui Tammeri Tiina raamatu minu kindlatesse kätesse ulatas – tee maha! – langesime mõlemad meenutustesse. Kuidas ikka oli aeg, kui raamatuid tehti selleks, et kiiresti raha ja palju leiutada, aga ka selleks, et oli kange tahtmine raamatut välja anda.

Ega need tollased raamatud tihti suurt välja näinud. Parajad vihikud, heal juhul kaustikud, mida võis osta ka suvalisest ajalehe- või muidu kioskist. Paber oli suvaline, mida parajasti taskusõbraliku hinnaga liikumas oli, trükk kah, kuis juhtub, sinised näod ja roosad päikesed polnud kunstniku kavatsus, ega üksteisele kirglikult selga ronivad kirjaread.

Et nad põlve otsas kokku klopsitud olid, siis muidugi lagunesid kergesti, jõudsid nimetute paberite hulka, ja ehkki trükiarvud võisid olla N-aja harjumusest üsna suured, vaevalt et neid palju järel on. Eks mõnedki, eriti tõlked, olnud kah, nagu nad olid. «Puutuvalt minusse» läks sinise toimetajapliiatsi alt läbi nagu niuh, ehkki tühja seal toimetajaid oli.

Sestap on kena, et uuesti ja jätkusuutlikumal kujul head kraami välja antakse. Väga head – Leelo Tungal ometi, issand võtku!

Nagu öeldud, mõlemad jutud lõpevad hästi. Esimese võiks lugeda sõnumiga jutuks, teise mõnusaks põnevikuks, olgugi et kurikaelad on kõige tavalisemad eluheidikud, mitte hüpersupervarustusega rahvusvahelise haardega vandenõupraktikud.

Ette hoiatuseks, et kui lapsele lugeda annate või, kui viitsite, ette loete, olge igaks juhuks valmis sõnaseletusteks ja olukorraseletusteks. Ammu kirjutatud, või mis ammu, aga ikkagi täiesti teises ajastus, pole siin ju praegusi enesestmõistetavusi. Lapsuke võib küsida, et miks kohe mobiiliga ei helistatud, kui juhtus, misasi on puhkus Armeenias, piirivalve, miks pandi kuulutus Õhtulehte, mitte needusesse üles, misasi on plaan, võibolla midagi veel. Jummal, võibolla te isegi ei tea ega taipa, kui noorem rahvas juhtute olema. Ajage siis kuskilt mingi ätt vommilt maha, las seletab elusast peast või messendseri kaudu ära, mis ja miks.

Sõnum on iseenesest ju, et ärge võtke, inimesed, suvekoeri. Ega kasse, muidugi. Suvekoer, kuigi see päikeseliselt kõlab, on siin üsna nukker mõiste. Kevadel rohu tärkamise ajal maale, oi, võtame kutsa, turu väravas müüakse nunnusid, maal peab koer olema. Siis tuleb sügis ja, ei, linnakorteris koera pidada ei saa, mingu nahh. Oli üks hea kurb reklaam, kus mahajäetud koerad-kassid grilli alt vihmavarju otsivad. Umbes sama.

Mis on mässitud igavesse lukku, kuidas täiskasvanud ülbelt lastele valetavad, kui need koera igatsevad. Kuigi, see on tõepoolest jõle suur otsus. Võibolla hullem kui abielu. Koer on ju sinust täielikult sõltuv töllakas. Vähemalt minu omal küll pole ajud põhivarustuses. Teda tuleb hoida, aga ei tohi üle hoida. Sink pole hea, mis siis, et tahab. Šokolaad võib tappa. Mistap mõne koeraarmastaja võib penile ohukski lugeda.

Juhtus sihuke lugu, et sai mu kollane tola 11 (üksteist) kutsikat. Mu'st sai põhikohaga Švejk ehk koeraparseldaja. Viimane saadeti tagasi, et miiiiistetallesissesöötnudolete, kuts muudkui oksendab ja pasandab, nina ka kuum. Olgu, tooge tagasi, kaeme. Võtsin tõbise sülle – oot. Nuusutasin lähemalt. Selge. Tolad ei olnud selle peale tulnud, et koer haiseb. Mida suurem, seda hullemini. Leidsid lihtsa lahenduse, valasid mingi joogiodekolonniga üle. Koer üritas end normaalselt haisvaks lakkuda, aga seal on ju mürgid, välispidiseks kasutamiseks, hoidku. Selge, et sees keerama hakkas. Püherdas siis pool päeva õues, näris mingit prahti ja tskae, terve kui purikas jälle.

Ehk siis, mõelge, inimesed, natuke rohkem.

Teine jutt on krimkapoolne. Võiks kanda ka pealkirja «Kadunud koerte mõistatus». Või müsteerium, nagu viimase aja libatõlgid süüdimatult paneksid. Lisaks peresuhteid, ikka koertemuresid, viiteid tärkavatele vaistudele, igasugust lahedat pula. Tore, et punkarid on näidatud positiivses valguses, nad enamasti ongi toredad inimesed, kuigi viisi ei pea ja pille mängida ei oska. Põnevust jagub, kõik lõpeb hästi, jätke oma küüned jõuga rahule, ärge närige.

Enesest mõista on eriline väärtus Edgar Valteri tehtud pildid. Vanemad ja targemad rääkinud, ega meister iga raamatut joonistada võtnudki. Luges läbi ja kui ei meeldinud, tutkit. Seega võtke üks, saate topelt. 

FOTO: Raamat

Leelo Tungal «Barbara ja koerad»

Pildid Edgar Valter

Tammerraamat

168 lk

Seotud lood
10.03.2017 13.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto