Sisukord
Arvamus
Postimees
11.03.2017
Eesti Võitlus e-häälte ja paberhäälte nimel (15) Leedo ennustab Saksa laevaliini jätkamist (1) Palju õnne Mälumäng Horoskoop Dilbert Tagakülg Male Noore jäämõmmi lumemängud Lapsi vedanud buss sõitis põllule Madise näeb Reinsalu eelnõus ohtu demokraatiale Eesti lühiuudised Kodutud tõstetakse osmikutest välja (4) Majandus Vaata, millises poes maksab toit hingehinda (3) Välismaa Kolleegid ei mõista Tuski vastaskandidaadi «surmamissiooni» ELi kõige üksildasem naine (2) Poola tekitatud tormipäevale järgnes Brüsselis sõbralik ühtsuse kinnitamine Välismaa lühiuudised 11.03 Korruptsioon lööb Hispaanias laineid (1) Eksperdid ei tähtsusta Putini vallandamisi üle (1) Arvamus Jevgeni Krištafovitš: Vabaerakond mängis avansi maha ja edutas krahv Draculat (4) Taavi Minnik: pettumus nimega Trump (14) Juhtkiri: e-valimiste aja lühendamine on järjekordne kahetsusväärne rumalus (40) Indrek Ibrus: millest ERRi juhikandidaadid ei räägi (2) EKI keelekool: kõnetama Margus Laidre: aja lugu ja inimese aeg (8) Postimees 1933. aastal: paljastub uus salakuulajate võrk Peeter Langovitsi ajalooline galerii: USA asepresident Al Gore Tallinnas Tarmo Soomere: uudishimu kui vaktsiin tõepõhjata poliitika vastu (9) Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: kirjandus identiteedi tunnusena Cortázari suurteos Külma nina igatsus Ühest motiivist Mehis Heinsaare loomingus Aja auk. Segaduse hääl 90-ndate Tartu ime Biit nagu paks rott Kui saad, mida ei taha Läbimurde ootuses. Eesti arhitektuur rahvusvahelisel areenil Sport Spordi lühiuudised Robin Nool ületas 34-aastase rekordi Suurmäng mattus pimedusse EOK: Uibo poleks ka EMi kulla eest raha juurde saanud Henry Sildarul on X-mängudel mitmeid kohustusi Mehhiko ralli algus kujunes korraldajate ämbrisseastumiseks Kas uus taktika päästab Kelly X-mängud? Tallinn Kodutud tõstetakse osmikutest välja (4) AK Ühest motiivist Mehis Heinsaare loomingus Eesti kultuuri täheatlas: kirjandus identiteedi tunnusena Aja auk. Segaduse hääl Külma nina igatsus Biit nagu paks rott 90-ndate Tartu ime EKI keelekool: kõnetama Kui saad, mida ei taha Margus Laidre: aja lugu ja inimese aeg (8) Andres Reimer: transiidiäri laseb vastlaliugu (4) Me elame lugudest, me kestame lugudes (3) Arter Kui sulle ei meeldi talv, pole sa vist lihtsalt tuttav lumelauaga! Sõiduproov. Peugeot 5008: Mahapööre meinstriimi magistraalilt Südamlik seiklus kerge saksa huumoriga Horoskoop Kasvatusteadlane Kristi Vinter: vaimsete häiretega laste arv on drastiliselt kasvanud Peaaegu saksavaba endine Saksa linn Kaliningrad (9) Sõja jalust Eesti IT-ärisse – jah, see on tõsi! (5) Kes olid päriselt «Eesti laulu» võitjad ja kaotajad? USA-Mehhiko ohtlikul piiril pihtide vahel Moekäsud 200 aastat tagasi – lambakintsuvarrukad, sabata kuub ja 50-sentimeetrine talje Kui maamaja ostmine tundub hea mõte Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Margus Laidre: aja lugu ja inimese aeg

7 min lugemist
Margus Laidre FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

«Ajalugu on siin!» («History is here!») kuulutab juba kaugelt silma hakkav Soome Rahvusmuuseumi torni kattev hiiglaslik plakat. See lihtne hüüdlause kõlab kui äratuskell neile, kes ajaloole lõppu kuulutades suikusid hoopis ise enesepettuse unne. Ajalugu ei ole mitte üksnes tagasi, vaid ta pole inimkonna näitelavalt kunagi lahkunudki.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Ühe kultuuri tunnusjooni ja olemust iseloomustab ilmekalt selle arusaamine ajast. Aeg ei ole sugugi alati tähendanud liikumist möödanikust tuleviku suunas, vaid pigem ringlust, tsirkulatsiooni. Nii tähistab germaani rahvastel tið (võrdle inglise tide) lisaks «ajale» veel «loodeid» elik mere puhul tõusu ja mõõna, mis üksteisega vaheldudes korduvad. Samuti sõna àr (inglise year), tähendab «aasta» kõrval veel ka «saaki», mis viitab samuti korduvusele (loe: uus aasta toob järjekordse saagi). Küsimus pole pelgalt looduse ringkäigu tähistamises, mis meie esiisadele elutähtis oli, vaid siin peegeldub ka inimeste aastasadadetagune maailmatunnetus.

Looduse ikka ja jälle naasev ringkäik, see igavene reeglipärane korduvus kajas paratamatult vastu ka inimeste hingeelus. Inimteadvuse keskpunktis paiknes mitte elu muutumine, vaid olemise pidepunktide korduv tagasitulek. See tähendab, et selget eristumist mineviku ja oleviku vahel ei eksisteerinud, kuna möödanik tekkis kogu aeg uuesti. Olevik ei kätkenud endas mitte üksnes müütiliselt korduvat minevikku, vaid oli ühtlasi igavikulise kestvuse tähiseks. [Ankur] [1] Tsüklilise aja suletud ringist murdis välja kristlik (augustiinlik) ajavälisele igavikule suunatud lineaarne ajakäsitlus, mis hiljem omakorda muteerus ilmaliku sirgjoonelise progressi müüdiks.

Ajaloopilti näeb iga inimene ja iga rahvas paratamatult iseenda vaatenurgast. «Igal ajajärgul, igal maal on oma ajalooline silmapiir,» kirjutas Oswald Spengler. Illustreerivaks näiteks sobib siia episood Kolmekümneaastase sõja päevilt (1618–1648), mil Inglise kuninga saadik Konstantinoopolis püüdis veenda Türgi sultanit asuma sõtta Habsburgide vastu. Osmanite poolt reageeriti õlakehitusega kindlas teadmises, et neil väikestel Euroopa röövliriikidel araabia maailma silmapiiri taga pole erilist tähendust Marokost Indiani ulatuva suurpoliitika jaoks.

Kuid ka ühe rahva sees tajutakse aega ja aja lugusid erinevalt. Hiljuti tabasin end mõttelt, et sündisin kõigest 14 aastat pärast Teise maailmasõja lõppu, kuigi tunnetuslikult valitseb selle dramaatilise sündmuse ja minu ajatunnetuse vahel ületamatu kuristik. Seevastu 25 aastat tagasi toimunud sündmuseid oma elust mäletan, nagu oleksid need aset leidnud eile, ehkki puhtmatemaatiliselt on tegemist pikema ajalõiguga. Lisaks on igal ajal oma lood. Saavutused, millest eessammujad uhkust tundsid stiilis «vaadake, kuhu me oleme välja jõudnud», on järgmisele põlvkonnale pelgalt lähtekoht, kust asuda teele oma unelmate poole. Iga järgnev sugupõlv näeb oma nooruslikus tuhinas iseend kogu senise arengu kauneima õiena, kõige eelnenu täiustatud ja parandatud up-date-versioonina teel kättesaamatu ideaali poole. Eelnevate aegade saavutuste ületamise poole püüeldes tasuks endalt küsida, kas suudame vältida ka eelkäijate tehtud vigu.

10.03.2017 13.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto