Sisukord
Eesti
Postimees
09.03.2017
Eesti Kool diskrimineeris seeliku kandmist nõudes väikeseid tüdrukuid (61) Võimuliit tõmbas ministrite arvu vähendamisele pidurit (3) Mälumäng Šokivangistust nõudev minister pakub kompromissi (8) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Korraldatud jäätmevedu tõi õuele prügihunnikud Tantsija kõndis mööda Solarise seina alla Eesti külje lühemad uudised Süürlanna sai rängalt põletada Galerii: ERRi juhikandidaadid lähevad ükshaaval nõukogu jutule (7) Aruanne annab Pärnu haigla juhtimisele karmi hinnangu (5) Majandus Investor Mari: investeerisin hiiglastesse Eesti majanduse lühiuudised Postimehe intervjuu EASi esindajaga Pekingis: hiinlased igatsevad Eesti puhast õhku Trump kimbutab ravimitööstust Vähese rahaga investeerides jälgi teenustasusid Välismaa Saatuslik Penelope skandaalide keerises Välismaa lühid Varssavi kangutab Tuski WikiLeaks lõi palli USA luure väravasse «Vault 7» suurimad paljastused Rääkiv nukk võib olla häkkerite tööriist Arvamus Kaire Uuseni naistepäevalugu: kõigi hädade põhjus – eesti mees ei oska naist valida (16) Toomas Tamsar ja Mait Palts: valitsus võtku klapid peast (5) Marti Aavik: presidendile residents – tehkem ära (7) Juhtkiri: appi, pükstes tüdrukud! Tõepoolest – appi! (23) Postimees 1946. aastal: «Ema Au» ordenid (1) Kultuur Marina Abramovići noolena südamesse tungiv kunst Sildistava hinnangu varjus on hirmunud laps Sport Postimees Norra X-mängudel: vana probleem, kuid senisest tõsisem Mehhiko ralliks valmistuti alpimajas Välkotsus tõi klassikalise tehnika sprindirajale tagasi Tallinn Korraldatud jäätmevedu tõi õuele prügihunnikud Eesti külje lühemad uudised Tartu KITSAD PARKLAD: sagedased plekimõlkimised kaubakeskuste parklates polegi ainult autojuhtide süü (2) Ajalooline koolimaja on müügis ühetoalise korteri hinnaga Tartu laseb neli suurt maatükki ära rookida Tartu turuhoone saab mihklipäevaks uue sisu (2) Kuulsa teadlase elu ja tegevuse võtab kokku ooper Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aruanne annab Pärnu haigla juhtimisele karmi hinnangu

5 min lugemist
Pärnu Haigla nõukogu esimees Enn Raadik astus kiirel sammul pressikonverentsile ja teatas, et juhatuse head teod kaaluvad üles vead ja vahejuhtumid. FOTO: Urmas Luik /Pärnu Postimees

Pärast Postimehes ilmunud ja Pärnu haigla siseelu kajastanud artikleid kokku kutsutud töörühma aruandes kinnitatakse lehes avaldatud infot, veel enam, töörühm leidis haigla töös veel puudusi. Töörühm tegi haigla nõukogule 17 ettepanekut.

Töörühma kuulusid linnavalitsuse töötaja, Pärnu Haigla kantselei töötaja ning mõned haigla nõukogu liikmed, ent kindlasti ei saanud aruanne kriitiline tänu neile. Ajakirjaniku andmetel püüdsid pärnakatest komisjoni liikmed puudusi haigla juhatuse töös pigem pisendada. Ent Pärnu linnapea kutsus töörühmas osalema sotsiaalministeeriumi siseauditi juhi Evelin Pungase, kes esitas haigla juhatuse liikmete tegevuse kohta terve hulga kriipivaid küsimusi ja koostas suuresti ka aruande.

Töörühmal oli haigla tegevuse kohta kasutada piiratud info, näiteks ei õnnestunud mõnel rühma liikmel tutvuda Pärnu Haigla nõukogu protokollidega. Mis puudutab haigla töötajate töötamist juhatuse esimehe Urmas Sule kodus, piirdus töörühm üksnes Sule enda ja tema kodus tööd korraldanud haigla töötaja Arne Tikerpe kuulamisega. Postimehe valduses oleval helisalvestisel Sule kodus töötamisest kõnelenud haigla töömees töörühma ette ei ilmunudki – tema läks pärast sellest rääkinud artikli ilmumist erakorraliselt puhkusele.

Juba aruandele ligipääsu saavutamine võttis ajakirjanikul eile vaevarikkaid tunde, ehkki töörühma juhtinud Pärnu Haigla nõukogu esimees Enn Raadik ei väsinud pressikonverentsil kinnitamast, kui avatud oli töörühma töö. Ent nüüd täpsemalt puudustest haigla töös.

Mainekahju

Postimees kirjutas, kuidas haigla töötajad käivad töö ajast juhatuse esimehe Urmas Sule kodus tööd tegemas.

«Töörühm on seisukohal, et juhatuse esimehe selline tegevus on ebaeetiline ning lubamatu. Sellise käitumisega annab juht halba eeskuju ning on kahjustanud haigla mainet,» seisab aruandes. «Töörühmale antud selgituste põhjal leidis kinnitust asjaolu, et haigla töötajad on teinud tööd juhatuse esimehe eramus ja krundil.» Töörühma andmetel jaotus töö pikemale ajale ja oli pigem ebaregulaarne. Ent samas seisab aruandes, et töörühm ei saanud kõike kontrollida, sest selle võimalused olid piiratud – kõiki fakte ei saa tagantjärele tuvastada.

Postimees kirjutas mullu haigla juhatuse liikmeks valitud Jan Põllustest, kes lasi oma laenukontori haiglatöö kõrvalt JOKK-skeemi kasutades pankrotti ja jättis valdavalt pensionäridest võlausaldajad rahata. Samades ruumides ja sama kaubamärgi all toimetab nüüd firma, mis on Põlluste abikaasa nimel.

Töörühm möönab, et eelneva tegevusega on juhatuse liige Jan Põlluste tekitanud haiglale mainekahju. Samuti on aruandes kirjas, et haigla peab tõhusamalt ennetama huvide konflikti ja korruptsiooni, sealhulgas kaardistama seotud isikud ja võimalikud seosed.

Postimees kirjutas, kuidas haiglas avastati 2012. aastal 28 000 euro suurune lao puudujääk, aga selle tekitanud töötaja lahkus omal soovil, haigla ei nõudnud tekitatud kahju sisse ega pöördunud politsei poole.

«Töörühm leiab, et juhatuse otsus puudujäägi avastamisel politsei poole mitte pöörduda ei olnud õige seda enam, et haigla ei suutnud välja selgitada puudujäägi tekke põhjust,» seisab aruandes, mille hinnangul tõi puudujäägi avalikuks tulek 2017. aastal suurema mainekahju, kui oleks toonud 2012. aastal.

Mis puutub virtuaalraha kaevandamisse haiglas, leidis töörühm, et esimese kaevandamisseadme tuvastamisele ei järgnenud süsteemiadministraatori viivitamatut ja kohast reaktsiooni. Ka haigla süsteemiadministraatori enda selgituste järgi ei tohi haigla võrku ühendada isiklikke seadmeid, sest sellega kaasneb turvarisk terve haigla taristule. Lisaks selgus, et haiglal pole üldist IT-valdkonna riskianalüüsi.

Töörühm käsitleb sedagi, et üks bitcoin’e kaevandanud haigla töötaja vallandati, sellal kui teine jäeti ametisse. «Samuti märgib töörühm ära intsidendiga seotud isikute erineva kohtlemise ning leiab, et haigla passiivsus virtuaalraha kaevandamisega tekitatud kahju (peamiselt elektrikulu) sissenõudmiseks ei ole aktsepteeritav.»

Postimees kirjutas haigla suunatud autohangetest, millega soetati haigla juhtidele rikkaliku lisavarustusega neliveolised Volkswagenid.

«Sõidukite hankes konkreetsete näidistoodete väljatoomine ning hankeobjekti väga täpne tehnilise kirjelduse andmine ei ole kooskõlas hea tavaga.» Niisiis tehakse aruandes ettepanek kehtestada haiglale sõidukite soetamise kriteeriumid ja hinnata, kas kõigile juhatuse liikmetele ametiauto soetamine on põhjendatud.

Puudulik põhikiri

Ent töörühm tuvastas sellegi, et mullu juhatusse valitud Jan Põlluste ei vastanud juhatuse liikme konkursi tingimustele. «Ühel juhatuse liikme kandidaadil ei olnud konkursikuulutuses märgitud pikkusega varasemat juhtimiskogemust.» Põlluste töötas küll varem haigla projektijuhina, aga seda ei saa käsitleda juhtimiskogemusena.

Lisaks selgus haigla põhikirja uurides, et isegi kui nõukogu sooviks mõne juhatuse liikme ametist tagasi kutsuda, ei ole see võimalik kohtuta. Põhikirjas pole selgelt sõnastatud nõuded sihtasutuse juhatuse liikmetele, seal pole välja toodud sedagi, millistel asjaoludel ei saa inimene töötada haigla juhatuse liikmena.

Töörühm tegi nõukogule ettepaneku ajakohastada haigla põhikiri ja kaaluda ka juhatuse liikmeks olemisele ajapiirangu seadmist – nii võiks juhatuse liige olla kuni kümme aastat. Urmas Sule on sihtasutuse eesotsas juba 16 aastat, aga ta juhtis pikalt ka selle eelkäijat.

Oma vitsad sai haigla nõukogu, sest järelevalve kohustuse täitmine ei tohiks olla pelk formaalsus. «Sihtasutuse huvide kaitsmiseks on oluline juhatuse ja nõukogu koostöö, sh avatud infovahetus. Kui juhatus infot ise ei esita, peab nõukogu oskama küsida,» seisab aruandes. «Nõukogu liikmetel on hoolsuskohustus, millesse tuleb suhtuda tõsiselt.»

Niisiis leidis töörühm, et haigla varaga on ümber käidud puudulikult ja ehkki haiglal on sisekord, pole seda alati järgitud. Pärnu Haiglas on küll auditikomitee, kuhu kuuluvad kaks nõukogu liiget ja haigla kantselei juhataja, aga selle kohta rõhutatakse aruandes, et haigla enda töötaja määramine haigla tegevust erapooletult vaatlema pidava komitee koosseisu on kohatu.

Lisaks leidis töörühm, et haiglas puudub nii siseauditi üksus kui ka siseaudiitor, kes aitaks nõukogu ja auditikomiteed järelevalve tegemisel. Aruandes tehakse ettepanek vaadata üle auditikomitee koosseis ja kaaluda siseauditi kasutamist.

Töörühm tegi ettepaneku kaaluda ka haigla juhatuse liikmete lähetuste, samuti haiglas tehtud hangete ja sõlmitud lepingute täiendavat kontrolli. Lisaks tehti ettepanek hinnata juhatuse liikmete tagasikutsumise vajadust, aga nõukogu jättis nad ametisse.

Nõukogu esimees Enn Raadik teatas pressikonverentsil, et juhatuse head teod kaaluvad Postimehes kajastatud vead ja vahejuhtumid üles.

«Me võime öelda, et viimase 10–15 aasta jooksul on Pärnu Haigla olnud edulugu, oleme suutnud ehitada Pärnu linna rohkem kui ainult linna ja maakonna vajaduseks väga eduka ja kaasaegse haiglakompleksi.»

Raadiku loetelu Sule ja tema meeskonna teenetest oli pikk. «Nõukogul oli usku, et selle juhatusega on võimalik edasi minna, ehkki tuleb teha parandusi. Oleme andnud juhatusele väga konkreetsed ülesanded ja nad peavad hakkama neid asju väga kiiresti rakendama.»

Linnapea ootab vabandamist

Postimees küsis Pärnu linnapealt Romek Kosenkraniuselt, et kui Pärnu Haigla juhatusega seoses on juba ilmnenud sedavõrd palju eri probleeme, siis mis garanteerib, et neid ei jõua meediasse veel? «Nõukogu võttis juhatust ametisse jättes väga suure riski,» tunnistas linnapea.

Kosenkraniuse sõnul ei meeldi talle sugugi, et juhatuse esimees Urmas Sule pole oma vigade pärast vabandust palunud. «Ta on küll öelnud, et tegi juhtimisvigu, aga kui inimesed käivad tema juures kodus tööl ja seda peetakse haiglas aktsepteeritavaks, siis ei ole asjad korras.»

Ka Jan Põlluste JOKK-skeem haiglatöö kõrvalt ei ole Kosenkraniuse sõnul kaugeltki mõistetav ja ta ootab Põlluste vabandust. Kosenkraniuse sõnul tuleks seada juhatuse liikmeks olekule Pärnu Haiglas ajapiirang.

Urmas Sule ise kirjutas Postimehele, et hindab kõrgelt nõukogu liikmete usaldust, mis annab talle võimaluse jätkata Pärnu Haigla juhtimist. «Olen tutvunud komisjoni tööaruandega ning kuulanud ära nõukogu otsused avalikkuse tähelepanu pälvinud küsimustes,» teatas ta. «Mul on väga kahju, et Pärnu Haigla maine on saanud kannatada. Kindlasti aitab seda heastada läbipaistvuse suurendamine ja täiendavate kontrollimehhanismide rakendamine, mille osas täna nõukoguga kokku leppisime.»

Sule tunnistas, et on teinud juhtimisvigu, mida oleks saanud vältida tihedama koostööga juhatuse ja nõukogu vahel. «Püüan teha juhtunust ja kriitikast konstruktiivsed ja haigla edasisele töökorraldusele kasulikud järeldused ning seisan selle eest, et nõukogu otsused ellu viidaks,» lisas ta.

Seotud lood
    08.03.2017 10.03.2017
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto