Sisukord
Arvamus
Postimees
11.03.2017
Eesti Võitlus e-häälte ja paberhäälte nimel (15) Leedo ennustab Saksa laevaliini jätkamist (1) Palju õnne Mälumäng Horoskoop Dilbert Tagakülg Male Noore jäämõmmi lumemängud Lapsi vedanud buss sõitis põllule Madise näeb Reinsalu eelnõus ohtu demokraatiale Eesti lühiuudised Kodutud tõstetakse osmikutest välja (4) Majandus Vaata, millises poes maksab toit hingehinda (3) Välismaa Kolleegid ei mõista Tuski vastaskandidaadi «surmamissiooni» ELi kõige üksildasem naine (2) Poola tekitatud tormipäevale järgnes Brüsselis sõbralik ühtsuse kinnitamine Välismaa lühiuudised 11.03 Korruptsioon lööb Hispaanias laineid (1) Eksperdid ei tähtsusta Putini vallandamisi üle (1) Arvamus Jevgeni Krištafovitš: Vabaerakond mängis avansi maha ja edutas krahv Draculat (4) Taavi Minnik: pettumus nimega Trump (14) Juhtkiri: e-valimiste aja lühendamine on järjekordne kahetsusväärne rumalus (40) Indrek Ibrus: millest ERRi juhikandidaadid ei räägi (2) EKI keelekool: kõnetama Margus Laidre: aja lugu ja inimese aeg (8) Postimees 1933. aastal: paljastub uus salakuulajate võrk Peeter Langovitsi ajalooline galerii: USA asepresident Al Gore Tallinnas Tarmo Soomere: uudishimu kui vaktsiin tõepõhjata poliitika vastu (9) Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: kirjandus identiteedi tunnusena Cortázari suurteos Külma nina igatsus Ühest motiivist Mehis Heinsaare loomingus Aja auk. Segaduse hääl 90-ndate Tartu ime Biit nagu paks rott Kui saad, mida ei taha Läbimurde ootuses. Eesti arhitektuur rahvusvahelisel areenil Sport Spordi lühiuudised Robin Nool ületas 34-aastase rekordi Suurmäng mattus pimedusse EOK: Uibo poleks ka EMi kulla eest raha juurde saanud Henry Sildarul on X-mängudel mitmeid kohustusi Mehhiko ralli algus kujunes korraldajate ämbrisseastumiseks Kas uus taktika päästab Kelly X-mängud? Tallinn Kodutud tõstetakse osmikutest välja (4) AK Ühest motiivist Mehis Heinsaare loomingus Eesti kultuuri täheatlas: kirjandus identiteedi tunnusena Aja auk. Segaduse hääl Külma nina igatsus Biit nagu paks rott 90-ndate Tartu ime EKI keelekool: kõnetama Kui saad, mida ei taha Margus Laidre: aja lugu ja inimese aeg (8) Andres Reimer: transiidiäri laseb vastlaliugu (4) Me elame lugudest, me kestame lugudes (3) Arter Kui sulle ei meeldi talv, pole sa vist lihtsalt tuttav lumelauaga! Sõiduproov. Peugeot 5008: Mahapööre meinstriimi magistraalilt Südamlik seiklus kerge saksa huumoriga Horoskoop Kasvatusteadlane Kristi Vinter: vaimsete häiretega laste arv on drastiliselt kasvanud Peaaegu saksavaba endine Saksa linn Kaliningrad (9) Sõja jalust Eesti IT-ärisse – jah, see on tõsi! (5) Kes olid päriselt «Eesti laulu» võitjad ja kaotajad? USA-Mehhiko ohtlikul piiril pihtide vahel Moekäsud 200 aastat tagasi – lambakintsuvarrukad, sabata kuub ja 50-sentimeetrine talje Kui maamaja ostmine tundub hea mõte Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Indrek Ibrus: millest ERRi juhikandidaadid ei räägi

5 min lugemist
Indrek Ibrus FOTO: Toomas Huik

ERRi arendamine on viimastel aastatel olnud liiga kinnisvara- ja tehnikakeskne. Palju enam tuleks meil rääkida avalik-õigusliku meedia laiemast rollist ja funktsioonidest ühiskonnas, kirjutab meediauurija Indrek Ibrus.

Tellijale

Juhhei, Eestis on jälle valimised! Valitakse rahvusringhäälingu juhatuse esimeest, kuna senise juhi ametiaeg saab läbi. On, mida taas jälgida ja arutada. Tõsi, on ka teistsuguseid arvamusi. Näiteks Hannes Astok küsis hiljutises Kuku raadio «Keskpäevatunnis», et kuna leida tuleb ka uus maksuameti direktor, siis kumb positsioon on Eestile olulisem ja millele tuleks ühiskondlikus debatis seega aega kulutada?

Makse tuleb kindlasti koguda. Kuid kui küsida, kus on tänapäeva ühiskondades kriis, siis seondub see eeldatavalt nähtustega, mida oleme viimasel ajal õppinud tundma kui tõepõhjata ajastut või faktipõhjata meediat. Ja ses kontekstis on kõik alles jäänud ERRi juhikandidaadid juba andnud oma visioonidokumentides Astokile ka vastuse: kaua pole olnud avalik-õiguslikul meedial sedavõrd selget vastutust ühiskondliku stabiilsuse ja selle eelduseks oleva tõenduspõhise meediaruumi tagamisel.

Nii et ERRil, mille usaldusväärsus on suhteliselt kõrge, on jätkuvalt ühiskonnas väga oluline funktsioon. Samas on see ka keeruline organisatsioon, sest ülesandeid on palju ja erisuguseid – ERR on nii ajakirjandus- kui kultuuriorganisatsioon, nii mäluasutus kui ka innovatsioonivedur, ja veel paljut muud. Ehk pakub väga erinevat laadi avalikke teenuseid ja rikkalikku spektrit hüvesid.

Kõiki neid funktsioone saab tähtsustada kas vähem või rohkem või üldse mitte, nende kokkumängu saab korraldada mitmel moel ja sestap on ka loogiline, et ERRi nõukogu palus kandidaatidel pikemalt lahti kirjutada oma visioonid, kus nood valikud esitatud. See on ka seda olulisem, et rahvusringhäälingu seadus on ajale üsna jalgu jäänud, selles seatud ülesannetega ei saa enam piirduda, neid tuleb üsna vabalt interpreteerida. Ning ERRi tulevase juhi interpretatsioon on ka seetõttu oluline.

Et aga ERR on avalik asi, siis kasutagem võimalust noid tulevikunägemusi võrrelda – ikka selleks, et ERRi ees olevatest tegelikest valikutest paremini sotti saada. Proovin näidata, mis on neis visioonides puudu, kus on tugevused ja põhimõttelisemad valikukohad.

Kolm konkurenti

Niisiis on konkurssi alles jäänud kolm meest: Allar Tankler, Erik Roose ja Mart Luik.

10.03.2017 13.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto