Sisukord
Arvamus
Tänane leht
10.03.2017
Eesti Dilbert Mälumäng Horoskoop Palju õnne Tagakülg Male Ministeeriumis valmis eelnõu maavalitsuste lõpetamiseks Eesti lühiuudised Yana Toom sõidab märtsis uuesti Süüriasse Heategija sai annetajate toel uue invatakso Rektorikandidaadid: Tartu Ülikool peab täitma nii rahvusülikooli kui ka rahvusvahelise ülikooli ülesandeid Esikülg 10. märts Justiitsminister kutsus Postimehe loo peale kokku ümarlaua Riik ja linn on hädas ebaseadusliku rekordprügilaga (8) Järgmine kaitseväe juhataja selgub kümmekonna kõrge ohvitseri seast (3) Majandus USA kildanafta teine tulemine Välismaa Szydło jonnis ülemkogul kurtidele kõrvadele Välismaa lühiuudised 10.03.2017 KOHALIK VAADE. Ungari noorteliikumine tõmbas võimude olümpiaunistusele kriipsu peale Eesti saab eesistumise ajal lugeda rändetibusid Arvamus Karli Lambot: kogu riigi arengu eest vastutust võttes (5) Tõnis Oja: koalitsioonipoliitikud sellest ei räägi (2) Andrus Karnau: kolm laeva ja neli sidrunit (5) Juhtkiri: meil aiaäärne prügi sees (1) Andrus Ansip: miks on Eesti sabassörkija? (13) Edasi 1953. aastal: töötajate vankumatu otsus (1) Kultuur Viljandi on kinokaardil tagasi Trieri lugu sobib lavale nagu valatult Kultuuri lühid Sport Viimase minuti otsus jättis Kelly pealtvaatajaks Spordi lühiuudised X-mängude võitja: see on ebaaus, et Kellyl hoogu polnud! Midagi hullu pole: Balta põlv lubab treenimist jätkata Laskesuusatajate tervis korda, kas või vägisi X-mängude peakorraldaja: ma ei saa kedagi võistlema sundida Barcelona kangelased mängisid end legendideks Tallinn Riik ja linn on hädas ebaseadusliku rekordprügilaga (8) Tartu Leheputka pakub: hot dog ja limonaad koolilõunaks (1) Endise klubi Tallinn maja lammutatakse, asemele tuleb ärihoone Õnnelike üliõpilaste küsimus ajas Volli Kalmu ja Margit Sutropi vaidlema (1) Rektorikandidaadid: Tartu ülikool peab täitma nii rahvusvahelise ülikooli kui ka rahvusülikooli ülesandeid Kääriku ihkab tõusta Eesti spordimekaks Kunstitegu toob kaasa kinnipidamise Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: meil aiaäärne prügi sees

2 min lugemist
Prügi alla mattunud Mumbai. FOTO: Rafiq Maqbool/AP/Scanpix

Prügiäri on perspektiivikas ja igavene ning teoorias kasvab saadav tulu vastavalt sellele, kui mitmes selle protsessi etapis suudetakse kaasa lüüa. Prügi on tarvis vedada, sorteerida, ladustada ja ümber töötada. Nagu selgub ka tänasest Postimehest, töötab Eesti prügiäris praeguseni ärimudel, mis ei peaks kuuluma 21. sajandi Euroopasse – mõned siinses prügiäris aastaid tegutsevad ahned ja ükskõiksed mehed ja naised on mahasaanud omamoodi negatiivse rekordiga, laotades Tallinnas Männikul riigimaale maha 20 000-tonnise prügihunniku.

Nõukogude ajal ei hinnatud inim- ega ka loodusressursse ja seepärast peeti prügi ladustamist metsa alla või linna äärde igati normaalseks tegevuseks. Nii polnud näiteks ka linnaplaneeringus spetsiaalseid prügiladustamise kohti ette nähtud.

See, kui läheme metsa värsket õhku hingama ja avastame põõsaste vahelt, puude alt või teeradade kõrvalt maha jäetud prügihunnikud, on selle tagajärg, et osa meist ongi juba ammu säärase vaatepildiga harjunud ja asunud ise samal viisil talitama. Samasuguse loogika põhjal tekkis tõenäoliselt ka meis praegu õudust tekitav Männiku prügihunnik. Mõeldi, et mis see paar tonni ikka muudab, enne seda juba ehitusprügi hunnikusse loobitud. Tagajärjeks oli aga rekordiline 20 000-tonnine prügilasu.

See prügihunnik, nagu ka tema «väiksemad vennad», on postsovetlikus ruumis levinud mentaliteedi ja väärtuste süsteemi järelm. Säärased inimesed ei kannata mingeid reegleid ega piiranguid ning neil puudub muuhulgas ka arusaamine häbitundest. Teiste sõnadega: häbi pole üldse.

See omakorda tähendab, et kui puuduvad toimivad sanktsioonid nende korralekutsumiseks, siis nad oma tegevust ka kõige küünilisemal kombel jätkavad. Männiku juhtum on paraku näidanud kohaliku võimu ja korrakaitseorganite võimetust selles vallas.

Näiteks läänes on teistsugune mõtteviis. Alustades sellest, et mõnes kohas on inimesed harjunud oma maja ümber asfalti küürima, ning lõpetades sellega, et prügis on hakatud nägema väärtuslikku toorainet. Ehkki ümbertöötamise protsess on keeruline, nähakse juba prügi sorteerimises midagi enesestmõistetavat. Sorteerimata jätmisse suhtutakse kui millessegi kulukamasse – sellega kaasnevad läänemaailmas trahvid – ja lihtsalt kui inetusse tegevusse. Rääkimata sellest, et kellelegi tuleks pähe prügi lihtsalt metsa alla või linna äärde hunnikusse vedada. Küsimus on taas hoiakutes. Suhtumine prügisse on selles mõttes ka lakmuspaber: kas tahame kuuluda itta või läände.

Seotud lood
09.03.2017 11.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto