E, 28.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees 1933. aastal: paljastub uus salakuulajate võrk

Postimees
Postimees 1933. aastal: paljastub uus salakuulajate võrk
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Narva Aleksandri kirik.
Narva Aleksandri kirik. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Nagu juurdlusel selgunud salakuller Adamsoni tabamise puhul, ei ole siin tegemist kahe isikuga, vaid salaluure organisatsiooniga, kelle liikmed pidid olema Tallinnas ja Tartus.

August Adamson, kes lõpetanud kommunistliku ülikooli, sõitis kohe 27. veebruaril peale Narva jõudmist Leningradi OGPU ülesandel rongil Tallinna, et seal vastu võtta kaastöölistelt materjale ja maksta neile tasu. 3. märtsi õhtul jõudis Adamson Narva tagasi, kus temal oli samal õhtul Koltsoviga Aleksandri kiriku juures varemete vahel kindlaksmääratud ajal kohtamine. Seal annud Koltsov salakullerile üle Narva kaitseväe kohta kogutud andmed. Siis juhtinud Koltsov Adamsoni piirile, kus piirivalvel õnnestus neid tabada kogu materjaliga. Tabamisel sai Koltsov vigastada käest, kuna Adamsoni tabas piirivalve koer.

Poliitilisel politseil oli ülekuulamine seepärast raskendatud, et mõlemad tabatud põiklesid küsimustest kõrvale.

Feodor Koltsov on 35 a. vana ja oli kuni tabamiseni Kreenholmi vabrikus tööl. Ta on varem mitu korda Venemaal käinud meie kaitseväe kohta teateid viimas Kingissepa GPU-le.

Adamson näitas tabamisel ette Jaan Otto poeg Sule isikutunnistuse, kes elukutselt autojuht ja elanud Tallinnas, 1928.a. läinud Venemaale. Kas tabatu nimi on tõeliselt Adamson, pole veel jõutud kindlaks teha. Ta kõneleb ladusalt eesti keelt ja kõigi andmete järgi on Eestis varemgi käinud.

Nagu reedel selgus, olevat üks kahtlusalune, Aleksander Koltsov, tabatud Koltsovi lellepoeg, kadunud ööl vastu reedet oma elukohast, Komarovka külast.

11.03.1933

Tagasi üles