Sisukord
Arvamus
Postimees
14.03.2017
Eesti Rahvas võib saada õiguse algatada seaduseelnõusid (4) Mälumäng Saksa lennukit ähvardas pommiga vene aktivist (5) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Pikaks ajaks trellide taha Tartu maavanem kaaperdas valla (2) Tallinlaste kulul leht Narva Tagakülg Keelenõukogu kinnitamine jäi venima Eesti lühiuudised Esikülg 14. märts Harlem Globetrotters näitas oma imelisi oskusi Politseis alustab tööd mitukümmend uut koera Majandus Välismajanduse lühid Eesti majanduse lühiuudised Võitluses tuulepargi vastu lähevad käiku eksitavad pildid (12) Kohalikul lehel on varemgi selliseid juhtumeid olnud Täna lõpeb Islandil finantskriis Kv.ee ühtlustab hinnakirja ja lõpetab suurtele kinnisvarafirmadele eeliste tegemise Välismaa Somaalia näljahäda võtab katastroofilisi mõõtmeid (12) Lõuna-Sudaan tõstis sajakordselt humanitaartöötajate töölubade hinda Somaalia korduvate näljahädade küüsis Erdoğan: Holland käitub kui banaanivabariik (2) Välismaa lühiuudised Lukašenka laseb Valgevenel esialgu mõõdukalt protestida Arvamus Taavi Minnik: ahv tuumagranaadiga (4) Erik Roose vastus Indrek Ibrusele: millest ERRi juhikandidaadid ei räägi? Paremast ringhäälingust (7) Juhtkiri: kui kaua me peame seda kannatama, peaminister? (9) Mart Luige vastus Indrek Ibrusele: ERR on kui sotsiaalne ja kultuuriline mört Allar Tankleri vastus Indrek Ibrusele: konkurents ja koostöö, sõda ja rahu Martin Ehala: tunda ussisõnu ja viia Eesti Vikipeediasse (6) Postimees 1929. aastal: Soome ja Eesti mõistku teineteist paremini Kultuur Elu on üks hädaorg, ära surema pead kord Estonia kontserdisaalis toimus Veljo Tormise mälestuskontsert Kultuuri lühid Sport Eesti Meedia asus toetama Kelly Sildarut ja Eesti Suusaliitu Kangert: Taaramäe ajas mind kadedusest roheliseks Väga õnnelik poiss ja liigne muretseja Kaliningradis tulevad MM-mängud sohu rajatud staadionil (2) Tarbija Kas rasedus võib suu hammastest puhtaks pühkida? Tartu Käokiräs, lenda eestlase sõnastikku! Autolavka ei sõida, bussid ei sõida, aga lagunev tee vastab nõuetele (7) Urmas Klaas: pangem pead kokku! Teeme Tartu suuremaks (1) Enriko Talvistu: millele tasuks kulutada 32 miljonit? Rong peatub Kitsekülas, aga mitte Tabiveres (1) Linnakirjanik kutsub üles kohtuma päriselt, küberilmata Välk lõi Tartu taksondusse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavi Minnik: ahv tuumagranaadiga

2 min lugemist
Kim Jong-un oktoobrikuist raketikatsetust jälgimas. FOTO: KSNA/EPA

Kui 2011. aasta lõpus sai Korea Rahvavabariigis võimule järjepanu juba kolmas Kim, Kim Jong-un – dünastia asutaja Kim Il-songi lapselaps ning Kim Jong-ili poeg –, siis kõlas lääne meedias sageli ekspertide arvamus, et küll saab sellest noorest mehest tasapisi kinnise ja brutaalse Põhja-Korea süsteemi liberaliseerija. Ka Kimile külla sõitnud NBA endine korvpalliäss Dennis Rodman kinnitas, et tegemist on igati lääneliku tegelasega.

Liberaali pole nooremast Kimist saanud, selle asemel kuuleme sagedasti uudiseid, kuidas Põhja-Koreas on mõni kõrge nomenklatuuri liige või Kimi enda lähikondlane koertele söödetud või suurekaliibrilisest õhutõrjekuulipildujast tükkideks lastud. Hiljuti sattus maailma tähelepanu alla tema poolvenna Kim Jong-nami, esialgu Kim Jong-ili troonipärijaks peetud mehe mõrv Kuala Lumpuri lennujaamas, mille taga seisab samuti tõenäoliselt Kim Jong-un.

Kimide friigidünastia viimaste aastate perekonnadraamadest on veel rohkem tähelepanu pälvinud Põhja-Korea tuumaprogramm, sest kahtlemata pole maailma plahvatusohtlikem püssirohutünn praegu mitte Euroopa ega isegi mitte Lähis-Ida, vaid Korea poolsaar. Põhja-Korea on noorema Kimi ajal korraldanud tuumakatsetusi, katsetanud ka keskmaarakette ja püüab praegu arendada allveelaevu, mis kannaksid tuumarelvi, andes seega tuumasõja strateegia mõisteid kasutades «teise löögi» võimekuse ehk suutlikkuse vastata vastaste ennetavale tuumalöögile. Muide, Kim Jong-uni ajal on tuumariigi staatus kirjutatud ka Põhja-Korea konstitutsiooni.

Milleks vaesele ja mahajäänud Kolmanda Maailma riigile, mille kodanikud on viimaste kümnendite jooksul pärast Nõukogude Liidu dotatsioonide kadumist pidanud aeg-ajalt loomade kombel puukoort ja rohtu närima, tuumaprogramm? Põhjusi on mitu. Sealsed sõjaväelased mõistavad, et pole rahapuudusel võimelised 1960.–1970. aastatest pärinevat tavarelvastust moderniseerima ning seda aitaks kompenseerida tuumarelv. Peale selle on tuumarelvastusel suur propagandaväärtus.

Mis aga peamine, tuumarelv peaks Pyongyangi võimude arvates kaitsma režiimivahetuse eest. Saddam Husseinil ja Muammar Gaddafil tuumarelva polnud ning mõlemad lõpetasid lääne sõjalise sekkumise tulemusel halvasti. Maailmale suletud režiimi tuumavõimekust on spetsialistidel raske hinnata. Selge, et vastavad komponendid on Põhja-Koreal olemas, kuid pole selge, kas neil on ka reaalne võimekus need komponendid omavahel siduda.

Ehkki olukord Korea poolsaarel pole meeldiv, tähendaks sõja alustamine, võttes arvesse Ameerika Ühendriikide ja Lõuna-Korea sõjalist võimsust, Kimide režiimile kindlat hävingut. Seepärast tuleks Põhja-Korea tuumaähvardusi vaadelda kui sealse režiimi pikaajalist enesesäilitamisstrateegiat.

Seotud lood
13.03.2017 15.03.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto