Sisukord
Arvamus
Tänane leht
13.03.2017
Eesti ENSV, joppenpuhh (11) Analüüs: Sisekaitseakadeemia kolimine on kallis ja ohtlik (16) Puidufirma ei taha naabriks elumaju (1) Palju õnne Mälumäng Male Dilbert Tagakülg Horoskoop Koolid hoiatavad lapsevanemaid ohtlike mängude eest Lõbusõitu teinud auto vajus Männikul läbi jää Peeter Tulviste (28. oktoober 1945 – 11. märts 2017) Meenutades Peeter Tulvistet Eestis elava muulase välismaine juhiluba ei pruugi siin kehtida Majandus Majanduse lühiuudised Eesti piletimüügitarkvara laieneb Norrasse Norra riik võtab kasutusele eestlaste piletimüügitarkvara Halb nõu tõi Nordeale miljonitrahvi Millega tegeleb Eesti aasta ettevõte 2017? Välismaa Vene professor: Putin valitseb veel kaua (1) Välismaa lühid AJA PEEGEL: Kommunistidele nõiajahti pidanud ja kurvalt lõpetanud senaator Hollandi ja Türgi vahel puhkes tüli Arvamus Jarmo Mäkelä: Venemaa dresseerib ka Rootsit soometumise teele (1) Juhtkiri: Türgi rebane eurooplaste kanakuudis (10) Evelyn Kaldoja: õppetund pagulastest (11) Postimees 1991. aastal: kogelmogelist peab loobuma Jüri Valge: keelenõukogu kadumine näitab valitsuse ükskõiksust eesti keele vastu (4) Ülo Kaasik: ettevõtjatele on vaja kindlust (9) Kultuur ENSV, joppenpuhh (11) EFTA võitjad ehk lähiminevik ruulib Ossimaailma rehabiliteerimine (5) Sport Näiliselt lootusetust olukorrast võluti välja hõbemedal ja kaks uut trikki Tänak võttis Mehhikost probleemide kiuste maksimumi Meeste Big Airis ajalugu teinud rootslane: Kelly on palju parem kui mina 15-aastaselt Tagasi tippu rühkiva Pendi keha on piiri peal Tartu pakkus närvikõdi ja kaotas liidri Saluri on halva selja taha jätnud Tarbija Fotod: Saturni kuu osutus kosmosepelmeeniks Tehisintellektile tõi pokkeris võidu strateegilisest mõtlemisest loobumine Tartu Puukuuris pesitses viirus, mis lõi naisel tükiks ajaks jalad alt (2) PEETER TULVISTE: 28. X 1945 – 11. III 2017 Tasuta e-kursus õpetab infot otsima Igasugust hookuspookust ei maksa uskuda, aga väike närvikõdi lisab elule värvi Proovisin omal nahal järele, mis tunne on olla liikumispuudega inimese käteks ja jalgadeks (2) Kuidas tosina kõrgkooliga kultuurilinn lähikümnendeil hoogsalt kasvama panna? Markus Toompere: kultuuripealinnaks parkimismaju ehitades? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jarmo Mäkelä: Venemaa dresseerib ka Rootsit soometumise teele

3 min lugemist
YLE välistoimetaja Jarmo Mäkelä. FOTO: Peeter Langovits

Venemaa on Rootsit dresseerinud soometumise ehk «reflektiivse kontrolli» teele, harjutades tuumarünnakut Stockholmi vastu, hirmutades Rootsi poliitikuid uue suure sõjaga ja juhtides kampaaniat, mille Rootsi rahuliikumine korraldas NATOga sõlmitud vastuvõtva maa lepingu vastu, kirjutab ajakirjanik Jarmo Mäkelä.

Möödunud detsembri alguses kinnitatud Venemaa uues välispoliitika tegutsemisjuhendis köideti Soome ja Rootsi ühte punti. Mõlema riigi osas on Venemaa peamine eesmärk sama: olla nende tihedama seondumise vastu lääne organisatsioonidega, nende lähedase kaitsekoostöö vastu Ameerika Ühendriikidega ja takistada nende liitumist NATOga.

Meetodid, millega neis riikides eesmärgi poole pürgitakse, on siiski erinevad. Vahe tuleb esile artiklist, mille Hudiskvalls Tidningi toimetaja Patrik Oksanen avaldas äsja Rootsi keskpartei (Centerpartiet) ajalehtede ühisel veebilehel. Oksanen on pikalt jälginud nii Venemaa meediat kui ka Venemaa luure tegevust Rootsis.

Oksaneni põhjaliku reportaaži kõige huvitavam kõrvaltegelane on venelasest mõjutaja, kelle nimi on Vladimir Kozin. Ta sai Soomes tuntuks, kui tõi Kremlist juhise, mille järgi ei peaks Soome taotlema NATOsse saamist vähemalt seni, kuni Venemaad juhib Vladimir Putin. Seda juhendit on sestpeale järgitud. Rootsis pole Kremli nõuandeid kunagi kuulatud sama ergu kõrvaga kui Soomes, mis ilmselt on põhjus, mispärast on kasutusel olnud tugevamad meetodid.

Oksaneni artiklist võib järeldada, et Rootsit on koolitatud soometumise ehk «reflektiivse kontrolli» teele, harjutades tuumarünnakut Stockholmi vastu, hirmutades Rootsi poliitikuid uue suure sõjaga. Ja saates Kozini 2015. aasta algupoolel Stockholmi juhendama kampaaniat, mille Rootsi rahuliikumine korraldas NATOga sõlmitud vastuvõtva maa lepingu vastu.

Veebruaris kutsusid Rootsi rahuaktivistid Kozini taas Stockholmi – seekord selleks, et ta avaldaks Venemaa nõudmised «NATO sõjalise tegevuse piiramiseks» Põhja-Euroopas. Need said teatavaks 6. veebruaril juba ette veebis avaldatud kõne tekstist. Selle järgi tuleks USA taktikalised tuumarelvad Euroopast ära viia, NATO julgestusjõud Balti riikidest minema saata, raketikilbi ehitamine külmutada, Balti õhuturve lõpetada ja kuulutada Põhjala selle piirkonna väliste riikide relvajõududest vabaks rahu ja turvalisuse vööndiks.

Ettekanne jäi siiski pidamata, sest Kozin ei tulnudki Stockholmi. Korraldajate sõnul jäi ta Moskvasse julgeolekupoliitilistel põhjustel. Kozin on Kremlile lähedal seisva strateegiliste uuringute instituudi (RISI) ekspertide nõukogu direktor.

Artiklis seob Oksanen RISI ka tegevusega, mille eesmärk oli mõrvata oktoobris NATO liikmeks pürginud Montenegro läänemeelne peaminister Milo Đjukanović. See plaan paljastus enne teoks saamist. Umbes kuu aega hiljem lasti üllatuslikult ametist lahti instituudi kauaaegne juht ja luures karjääri teinud kindralleitnant Leonid Rešetnikov. Tema asemele määrati Venemaa välisluure endine juht Mihhail Fradkov. RISI esindaja Soomes on Johan Bäckman.

Venemaa ja Rootsi suhetes näib olevat kõige karmim jääaeg nüüd leevenemas. Rootsi välisminister käis veebruari lõpus Moskvas kohtumas oma Venemaa ametivennaga.

Soome ja Venemaa suhetes pole jääajast juttugi. Uudisteagentuuri Rosbalt järgi reisis jaanuaris-veebruaris Soome üle miljoni Venemaa kodaniku – 23 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tõsi, soomlasi reisis samal ajal Venemaale vaid 333 000 ehk 18 protsenti varasemast vähem.

Märtsi alguses käis Soomes Venemaa keskkonnaminister Sergei Donskoi, kelle visiit jäi  Soome ajakirjanduses peaaegu tähelepanuta. Poleks aga pidanud jääma, sest visiiti oli pikalt ette valmistatud ja see võis tuua tähelepanuväärseid tulemusi.

Uudisteagentuuri TASS 3. märtsi teate järgi on võimalik, et Peterburist kagus asuva Krasnõi Bori probleemsete jäätmete ladustamispaiga puhastamine hakkab viimaks edenema. Tegemist on Soome lahele suurima keskkonnaohtliku objektiga, mille president Sauli Niinistö tõstis päevakavasse eelmisel suvel Kultarantas.

Uudisloo järgi jätkatakse selle teema käsitlemist Arktika foorumil Arhangelskis märtsi lõpus. Siis on võimalik, et sünnivad otsused ladustamispaiaga saatuse kohta. Lootusrikkus lähtub sellest, et Arhangelskis kohtuvad Soome ja Venemaa president esimest korda sel aastal.

*Artikkel ilmus 10. märtsil ajalehes Helsingil Sanomat. Postimees avaldab selle autori ja väljaande loal.

Seotud lood
11.03.2017 14.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto