Sisukord
Uudised
Postimees
13.03.2017
Eesti ENSV, joppenpuhh (11) Analüüs: Sisekaitseakadeemia kolimine on kallis ja ohtlik (18) Puidufirma ei taha naabriks elumaju (1) Palju õnne Mälumäng Male Dilbert Tagakülg Horoskoop Koolid hoiatavad lapsevanemaid ohtlike mängude eest Lõbusõitu teinud auto vajus Männikul läbi jää Peeter Tulviste (28. oktoober 1945 – 11. märts 2017) Meenutades Peeter Tulvistet Eestis elava muulase välismaine juhiluba ei pruugi siin kehtida Majandus Majanduse lühiuudised Eesti piletimüügitarkvara laieneb Norrasse Norra riik võtab kasutusele eestlaste piletimüügitarkvara Halb nõu tõi Nordeale miljonitrahvi Millega tegeleb Eesti aasta ettevõte 2017? Välismaa Vene professor: Putin valitseb veel kaua (1) Välismaa lühid AJA PEEGEL: Kommunistidele nõiajahti pidanud ja kurvalt lõpetanud senaator Hollandi ja Türgi vahel puhkes tüli Arvamus Jarmo Mäkelä: Venemaa dresseerib ka Rootsit soometumise teele (1) Juhtkiri: Türgi rebane eurooplaste kanakuudis (10) Evelyn Kaldoja: õppetund pagulastest (11) Postimees 1991. aastal: kogelmogelist peab loobuma Jüri Valge: keelenõukogu kadumine näitab valitsuse ükskõiksust eesti keele vastu (4) Ülo Kaasik: ettevõtjatele on vaja kindlust (9) Kultuur ENSV, joppenpuhh (11) EFTA võitjad ehk lähiminevik ruulib Ossimaailma rehabiliteerimine (5) Sport Näiliselt lootusetust olukorrast võluti välja hõbemedal ja kaks uut trikki Tänak võttis Mehhikost probleemide kiuste maksimumi Meeste Big Airis ajalugu teinud rootslane: Kelly on palju parem kui mina 15-aastaselt Tagasi tippu rühkiva Pendi keha on piiri peal Tartu pakkus närvikõdi ja kaotas liidri Saluri on halva selja taha jätnud Tarbija Fotod: Saturni kuu osutus kosmosepelmeeniks Tehisintellektile tõi pokkeris võidu strateegilisest mõtlemisest loobumine Tartu Puukuuris pesitses viirus, mis lõi naisel tükiks ajaks jalad alt (2) PEETER TULVISTE: 28. X 1945 – 11. III 2017 Tasuta e-kursus õpetab infot otsima Igasugust hookuspookust ei maksa uskuda, aga väike närvikõdi lisab elule värvi Proovisin omal nahal järele, mis tunne on olla liikumispuudega inimese käteks ja jalgadeks (2) Kuidas tosina kõrgkooliga kultuurilinn lähikümnendeil hoogsalt kasvama panna? Markus Toompere: kultuuripealinnaks parkimismaju ehitades? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Puukuuris pesitses viirus, mis lõi naisel tükiks ajaks jalad alt

3 min lugemist
Hantaviirus levib näriliste sülje, uriini ja rooja teel. FOTO: Kristjan Teedema

Poolteist nädalat haiglaravil viibinud tartlane Roosi pääses koju märtsi algul ning tunneb alles nüüd, et jõud hakkab taastuma. «Justkui oleksin kaks nädalat kuskil maa ja taeva vahel kõikunud,» meenutab Roosi, kes privaatsuse huvides oma perekonnanime ajalehes välja öelda ei soovi.

«Nii palju kui ma sellest viirusest nüüd rääkinud olen, pole inimesed, sealhulgas meditsiiniala inimesed, sellest mitte midagi kuulnud!» räägib ta. «Jumal tänatud, et mul vedas arstiga, kes ära aimas, millega tegu.»

Lamas nähtamatuna küttepuudel

Hantaviiruse kujutis Tartu ülikooli arstiteaduse online-õppevahendis. / Allikas: http://virology-online.com/viruses/Hantaviruses.htm FOTO: Allikas: http://virology-online.com/viruses/Hantaviruses.html

Tartu ülikooli kliinikumi nakkusarst Svetlana Proškina selgitab, et jutt käib hantaviirusest, mida levitavad närilised uriini, rooja ning süljega. Majapidamisruumides jääb see tolmu sees nähtamatuks. Või siis pesitseb see küttepuudel, õuntel, juurikatel, moosiriiulil, sest hiir on sealt üle jooksnud ja pissinud.

Roosi näiteks elab ahiküttega majas ning arvab, et küllap ta puid tuppa tuues viiruse sealt üles noppis. 

Naine haigestus keset töönädalat, algul näis, et tegu on tavalise gripiga. Päeval tekkis palavik, silmad hakkasid valutama. Õhtuks oli palavik kerkinud 39 kraadini, lisandus lihas- ja peavalu. Kuna haigus ei ilmutanud taganemisemärke ka kolme päeva pärast, helistas Roosi abikaasa erakorralise meditsiini osakonna valvearstile, et küsida, mida teha.

Kiirabi tuli ja viis Roosi haiglasse. Kiirtest näitas, et gripp see ei ole ning patsient jäeti põhjalikumateks uuringuteks ja diagnoosi täpsustamiseks haiglasse.

Roosi ütleb, et ei mäleta, millal või kuidas ta Riia maanteel asuvasse nakkusosakonda viidi, aga sealt ta end ühel tunnil tilguti all lamamas leidis. Tema raviarstiks sai Svetlana Proškina.

FOTO: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Doktor Proškina (pildil) selgitab, et midagi väga haruldast selles haiguses siiski ei ole. Sel talvel on tal tulnud ravida kolme hantaviirusinfektsiooniga patsienti ning Eestis diagnoositakse igal aastal 5–15 niisugust juhtu. Eelmisel aastal oli 11 haigestumist. 

Haiguse nimetus on neerusündroomiga hemorraagiline palavik, mis võib kõige raskematel juhtudel patsiendi intensiivraviosakonda või reanimatsiooni viia. Patsiendi nahale võib tekkida peenetäpiline lööve, lisanduvad selja- ja kõhuvalu, isutus, iiveldus, oksendamine, vererõhu langus. 

Nii palju kui ma sellest viirusest nüüd rääkinud olen, pole inimesed sellest mitte midagi kuulnud, rääkis haiglaravil olnud patsient.

Ka võivad tekkida põletikulised muutused neerude ümber ning neerud võivad lakata töötamast, mis omakorda tähendab uriinipeetust. Suremus on üks protsent. Proškina märgib, et sellised eriti rasked juhud ei pruugi tema juurde sattuda, kuna inimene viibib siis nefroloogia- või sisehaiguste osakonnas. 

Kergemad haigestumised võivad jääda aga perearsti jälgimise alla ega jõua alati ametlikku statistikasse.

Proškina kinnitab, et kogenud arst tunneb hantaviirusinfektsiooni alati ära. Kiire testimisvõimalus nagu gripi puhul küll puudub ja antikehad tekivad inimese verre alles nädala pärast, kuid on hulk teisi analüüse, mille näitude silmitsemine juhib arsti õigele rajale. 

«Ma ei taha nüüd puukuuri poole vaadatagi, mu mees ka ei taha,» lausub Roosi naljatledes. Ta soovib südamest, et inimesed sellest viirusest rohkem teaksid.

Panipaika korrastades mask ette

Ka doktor Proškina ütleb, et kevadel panipaiku või suvekodu korrastades tuleks kasutada desinfitseerivaid vahendeid ning igaks juhuks mask ette panna. Ühtlaselt jaheda temperatuuriga ruumides püsib hantaviirus kaua elujõuline, vaid külmakraadid suudavad sellele liiga teha. 

Küsimusele, kas hiired ise ka haigeks jäävad, vastas Proškina, et hiired põevad seda samuti, aga palju kergemalt kui inimesed. Viirust esineb loomulikult rohkem seal, kus on palju hiiri.

Inimeselt inimesele viirus ei levi ning haiguse läbipõdemine annab immuunsuse, aga mitte eluaegse. Vaktsiini selle vastu ei ole, kuna hantaviirusel on palju alatüüpe. «Raskemad vormid on levinud Ameerikas ja Kanadas,» ütles arst. «Meil on need siin isegi leebed ning kõik inimesed, kes sellega kokku puutuvad, ei pruugi haigestuda.»

Seotud lood
11.03.2017 14.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto