Sisukord
Eesti
Postimees
13.03.2017
Eesti ENSV, joppenpuhh (11) Analüüs: Sisekaitseakadeemia kolimine on kallis ja ohtlik (18) Puidufirma ei taha naabriks elumaju (1) Palju õnne Mälumäng Male Dilbert Tagakülg Horoskoop Koolid hoiatavad lapsevanemaid ohtlike mängude eest Lõbusõitu teinud auto vajus Männikul läbi jää Peeter Tulviste (28. oktoober 1945 – 11. märts 2017) Meenutades Peeter Tulvistet Eestis elava muulase välismaine juhiluba ei pruugi siin kehtida Majandus Majanduse lühiuudised Eesti piletimüügitarkvara laieneb Norrasse Norra riik võtab kasutusele eestlaste piletimüügitarkvara Halb nõu tõi Nordeale miljonitrahvi Millega tegeleb Eesti aasta ettevõte 2017? Välismaa Vene professor: Putin valitseb veel kaua (1) Välismaa lühid AJA PEEGEL: Kommunistidele nõiajahti pidanud ja kurvalt lõpetanud senaator Hollandi ja Türgi vahel puhkes tüli Arvamus Jarmo Mäkelä: Venemaa dresseerib ka Rootsit soometumise teele (1) Juhtkiri: Türgi rebane eurooplaste kanakuudis (10) Evelyn Kaldoja: õppetund pagulastest (11) Postimees 1991. aastal: kogelmogelist peab loobuma Jüri Valge: keelenõukogu kadumine näitab valitsuse ükskõiksust eesti keele vastu (4) Ülo Kaasik: ettevõtjatele on vaja kindlust (9) Kultuur ENSV, joppenpuhh (11) EFTA võitjad ehk lähiminevik ruulib Ossimaailma rehabiliteerimine (6) Sport Näiliselt lootusetust olukorrast võluti välja hõbemedal ja kaks uut trikki Tänak võttis Mehhikost probleemide kiuste maksimumi Meeste Big Airis ajalugu teinud rootslane: Kelly on palju parem kui mina 15-aastaselt Tagasi tippu rühkiva Pendi keha on piiri peal Tartu pakkus närvikõdi ja kaotas liidri Saluri on halva selja taha jätnud Tarbija Fotod: Saturni kuu osutus kosmosepelmeeniks Tehisintellektile tõi pokkeris võidu strateegilisest mõtlemisest loobumine Meelelahutus Koomiks

Analüüs: Sisekaitseakadeemia kolimine on kallis ja ohtlik

4 min lugemist
Siseministeeriumi kolimine FOTO: graafik

Sisekaitseakadeemia Tallinnast Narva kolimine läheb maksma veel umbes kümme miljonit eurot rohkem, kui seni arvutatud. Plaani realiseerudes lahkub osa õppejõude ilmselt koolist ning teatud erialad võivad tulevikus jääda piisava arvu kadettideta. 

Sellisele järeldusele jõudis läinud nädala lõpus viieliikmeline ametnike töörühm, kellele poliitikud tegid veebruari keskel ülesandeks Sisekaitseakadeemia Tallinna kompleksi Narva kolimise täpsed mõjud välja arvutada.

Dokument, mis jõudis sel nädalavahetusel siseminister Andres Anveltini, ei pakata optimismist.

Ministeeriumide kantsleritest ja Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ekspertidest koosnev meeskond võttis ette neli võimalikku Sisekaitseakadeemia asukohta Narvas.

Ilmnes, et rahaliselt oleks soodsaim rajada kool Puškini tänava äärde Narva linnale kuuluvale 45 000-ruutmeetrisele alale, mille puhul oleks ehitushind ligi 47 miljonit eurot.

Selle raha eest ehitataks 10 600-ruutmeetrine õppehoone, 720-kohaline ühiselamu ja veel umbes 1100 ruutmeetri ulatuses merepääste õppebassein, garaažid ja rattahoidla.

Kolimise kogukulu tõuseks aga üle 53 miljoni euro, sest uus asukoht tuleks leida ka politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri kiirreageerijatele, kes baseeruvad praegu akadeemia hoonetes Tallinnas Pirital.

Osa kuludest õnnestub hiljem katta Pirita krundi müügist ja ASTRA toetusest, ent 33,9 miljonit eurot tuleb ikkagi leida riigieelarvest. See on 10–12 miljonit eurot suurem summa, kui seni arvatud.

Kui valitsus teeks selle rahastamisotsuse aprillis ära, saaks kool uues asukohas tööd alustada kõige varem 2022. aasta kevadsemestril. Seni tuleb akadeemial vanades amortiseerunud ruumides Pirital edasi töötada, sest sealsed ümberehitusplaanid pandaks seisma.

Keeruline täiskasvanud õppuritel

Rahast on hoopis tähendusrikkamad mõned seni teadmata aspektid, mis analüüsist välja tulevad.

Näiteks ütleb Sisekaitseakadeemia, et praegu on 36,5 protsenti kadettidest pärit Harjumaalt ja 15,2 protsenti Ida-Virumaalt. Kui kool Narva üle viia, võivad osakaalud muutuda sarnaseks Ida-Virumaal asuvate kõrgkoolide kolledžitega, kus 90 protsenti õppuritest on kohalikud.

«Narvas satub osa Sisekaitseakadeemia erialasid eriti tugeva löögi alla,» väidetakse analüüsis. Näiteks satuvad raskesse seisu kaugõppurid. Enamik magistriõppekaval õppijatest on Harjumaalt pärit üle 30-aastased töötavad pereinimesed, kes loobuks Narva sõitmise korral kardetavasti üldse kooli astumast.

Samuti oleks Narvas õppimine problemaatiline häirekeskuse õpperühmale, kus õppijate keskmine vanus on 44 eluaastat. Õppuriteks on naised, valdavalt lastega emad, kelle tulevane töökoht on Tallinnas.

«On täiesti kindel, et õppurite hulk väheneb küllaltki suurel määral, täpselt on selle ulatust raske ennustada. Võimalik, et jääks avamata mitu eriala ja õppegruppi, kuna ei suudetaks komplekteerida miinimummäära, mis praegu on kümme õppijat,» seisab analüüsis.

Umbes 85 protsenti praegusi õppejõude on küsitlustes vastanud, et nad ei jätka tööd akadeemias pärast selle üleviimist Narva. Probleem on aga, et praegu peavad suure osa loengutest tunnitasulised õppejõud, kes on oma ala parimad praktikud ja käivad õpetamas väikese koormusega oma põhitöö kõrvalt. «Kuna sõit Tallinnast Narva ja tagasi võtab kuus tundi, kaotame ilmselt enamiku neist,» ennustatakse analüüsis.

Mööda ei saada ka julgeolekuohust. Peamine oht oleks akadeemiale see, kui Vene Föderatsiooni eriteenistused hakkaks värbama kadette või töötajaid, kes on jäänud vahele kompromiteerivates olukordades või käivad sageli Venemaal.

«Sisekaitseakadeemia kolimisega võib Eesti riik ise kanda tulevased turvalisuse- ja julgeolekuvalla spetsialistid ja tippjuhid Venemaa Föderatsiooni eriteenistustele ette,» hoiatatakse analüüsis.

Esimest korda räägitakse avalikult ka signaalluureohust. Eriti terav oleks see juhul, kui Sisekaitseakadeemia õppehoone rajada nn Kreenholmi krundile otse Narva jõe äärde. Teisele poole kallast jääb Venemaa, kust signaalluure teostamine pole tänapäevaste vahenditega kuigi keeruline.

Analüüsi autorid möönavad, et kolimisel oleks ka paar positiivset külge. Näiteks avarduksid narvalaste õppimisvõimalused. Tekiks kuni poolsada uut töökohta ja uus õppehoone värskendaks linnapilti. Ka kohalike meelsust võib see Eesti riigi suhtes soodsamaks muuta, ent nihe ei tule niisama, vaid vajab eraldi kommunikatsioonistrateegiat.

Justiitsministeeriumil oma nägemus

Just nagu varasemaski debatis, joonistuvad ka ekspertide lõppanalüüsis teravalt välja sise- ja justiitsministeeriumi erinevad arvamused Sisekaitseakadeemia kolimise otstarbekusest.

Arvamused on koguni nii vastukäivad, et kolimist pooldav justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama lisas ekspertgrupi kümnendal kohtumisel analüüsile oma eriarvamuse. Ministeerium peab kõigi teiste töörühmas osalenutega võrreldes väiksemaks nii kulusid kui ka võimalikku negatiivset ühiskondlikku mõju.

«Hinnang, et Sisekaitseakadeemia Narva üleviimise korral väheneks õppima asuda soovijate arv märgatavalt, ei toetu tõsiselt võetavatele argumentidele,» väidab justiitsministeerium.

Õppima tullakse eriala, mitte kooli asukoha pärast. «Kuna pärast Sisekaitseakadeemia üleviimist Narva saab teatud erialasid õppida üksnes Narvas, ei peaks kooli paiknemine Narvas heidutama neid noori, kes soovivad õppida Sisekaitseakadeemias pakutavatel erialadel.»

Ka õppekvaliteet ei halveneks justiitsministeeriumi meelest, sest õppejõududele saab kehtestada rotatsioonisüsteemi, tõsta palku ja otsida uusi õppejõude juba enne kolimist. Akadeemia kolimist olevat vaja tervele riigile, sest Ida-Virumaal on sisejulgeoleku valdkonnas personalipõud ja paljud sealsed teenistujad ei oska nõutud tasemel riigikeelt.

Kuigi kolimise kuluarvud arvutas seekord välja RKAS, on need justiitsministeeriumi hinnangul ikkagi ülepaisutatud. Näiteks saaks 720-kohalise ühiselamu asemel ehitada 600-kohalise. Ujulat pole vaja koolile rajada, sest merepäästet saab õppida ühes kolmest Narva koolibasseinist.

Sisekaitseakadeemia Pirita krundi müügist võiks tagasi saada RKASi pakutud viie-kuue miljoni euro asemel 13 miljonit eurot, sest Mustakivi tee läbimurde ehitus pole veel sugugi kindel. Kui see tulebki, võib see hoopis kasvatada, mitte kahandada krundi väärtust.

Justiitsministeerium tuli nüüd välja omapärase pakkumisega: võtta Sisekaitseakadeemia Narva viimine enda peale. «Sellisel juhul jätkab Sisekaitseakadeemia küll siseministeeriumi valitsemisala asutusena, kuid justiitsministeerium hakkaks valitsema kooli tegevuseks vajalikku kinnisvara, tagades üleviimise eelnevalt kokkulepitavate optimaalsete kuludega,» pakub justiitsministeerium.

Täna pärastlõunal võtab riigikogus Sisekaitseakadeemia kolimise asjus uuesti seisukoha riigikontrolör Alar Karis. Postimehele teadaolevalt on Karis täpselt samal seisukohal nagu kolm aastat tagasi: Sisekaitseakadeemia kolimine Ida-Virumaale pole otstarbekas, sest on kallis ega paranda hariduse kvaliteeti.

_________

Justiitsministeerium jätab otsustamise valitsusele

Justiitsiministeeriumi teatel ei jõudnud töörühm oma viimasel kohtumisel Sisekaitseakadeemia Narva viimise asjus kokkuleppele.

«Justiitsministeerium ja siseministeerium jäid eriarvamustele, millist kasu ning milliseid riske Sisekaitseakadeemia kolimine kaasa toob,» teatas ministeerium.

«Samuti jäädi lahkarvamusele, kui suures mahus uusehitisi Sisekaitseakadeemia muudatusega seoses vajab. Teised töörühmas esindatud asutused põhilistes vaidlusküsimustes seisukohta ei võtnud. Kuidas edasi minna, saab otsustada valitsus. Omalt poolt näeme lahendusena võimalust, et valitsus võiks anda ülesande Sisekaitseakadeemia kolimisega seotud vara haldamiseks justiitsministeeriumile. Sellisel juhul jätkaks Sisekaitseakadeemia küll siseministeeriumi valitsemisala asutusena, kuid justiitsministeerium saaks võtta kooli tegevuseks vajaliku kinnisvara valitsemise enda ülesandeks, tagades üleviimise eelnevalt kokkulepitavate optimaalsete kuludega. Nii ei peaks siseministeerium kartma riski, et projekt kuidagi tema valitsemisala eelarvet kahjustaks. Justiitsministeerium on valmis riigile olulise projekti eelnevalt kokkulepitavate optimaalsete kuludega ellu viima.» 

Seotud lood
11.03.2017 14.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto