Sisukord
Arvamus
Postimees
13.03.2017
Eesti ENSV, joppenpuhh (11) Analüüs: Sisekaitseakadeemia kolimine on kallis ja ohtlik (18) Puidufirma ei taha naabriks elumaju (1) Palju õnne Mälumäng Male Dilbert Tagakülg Horoskoop Koolid hoiatavad lapsevanemaid ohtlike mängude eest Lõbusõitu teinud auto vajus Männikul läbi jää Peeter Tulviste (28. oktoober 1945 – 11. märts 2017) Meenutades Peeter Tulvistet Eestis elava muulase välismaine juhiluba ei pruugi siin kehtida Majandus Majanduse lühiuudised Eesti piletimüügitarkvara laieneb Norrasse Norra riik võtab kasutusele eestlaste piletimüügitarkvara Halb nõu tõi Nordeale miljonitrahvi Millega tegeleb Eesti aasta ettevõte 2017? Välismaa Vene professor: Putin valitseb veel kaua (1) Välismaa lühid AJA PEEGEL: Kommunistidele nõiajahti pidanud ja kurvalt lõpetanud senaator Hollandi ja Türgi vahel puhkes tüli Arvamus Jarmo Mäkelä: Venemaa dresseerib ka Rootsit soometumise teele (1) Juhtkiri: Türgi rebane eurooplaste kanakuudis (10) Evelyn Kaldoja: õppetund pagulastest (11) Postimees 1991. aastal: kogelmogelist peab loobuma Jüri Valge: keelenõukogu kadumine näitab valitsuse ükskõiksust eesti keele vastu (4) Ülo Kaasik: ettevõtjatele on vaja kindlust (9) Kultuur ENSV, joppenpuhh (11) EFTA võitjad ehk lähiminevik ruulib Ossimaailma rehabiliteerimine (5) Sport Näiliselt lootusetust olukorrast võluti välja hõbemedal ja kaks uut trikki Tänak võttis Mehhikost probleemide kiuste maksimumi Meeste Big Airis ajalugu teinud rootslane: Kelly on palju parem kui mina 15-aastaselt Tagasi tippu rühkiva Pendi keha on piiri peal Tartu pakkus närvikõdi ja kaotas liidri Saluri on halva selja taha jätnud Tarbija Fotod: Saturni kuu osutus kosmosepelmeeniks Tehisintellektile tõi pokkeris võidu strateegilisest mõtlemisest loobumine Tartu Puukuuris pesitses viirus, mis lõi naisel tükiks ajaks jalad alt (2) PEETER TULVISTE: 28. X 1945 – 11. III 2017 Tasuta e-kursus õpetab infot otsima Igasugust hookuspookust ei maksa uskuda, aga väike närvikõdi lisab elule värvi Proovisin omal nahal järele, mis tunne on olla liikumispuudega inimese käteks ja jalgadeks (2) Kuidas tosina kõrgkooliga kultuurilinn lähikümnendeil hoogsalt kasvama panna? Markus Toompere: kultuuripealinnaks parkimismaju ehitades? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Evelyn Kaldoja: õppetund pagulastest

2 min lugemist
Evelyn Kaldoja. FOTO: Postimees

Elukooli kursus, mida siin kirjeldan, algas möödunud kuul Barcelona Lassa ja Istanbuli Galatasaray korvpallimängul. Esimese koduhallis rulliti otsajoone kohalt enne mängu algust lahti hiigelplakat «Casa nostra, casa vostra. Refugees are welcome» ehk katalaani keeles seisis seal «Meie kodu on teie kodu» ja inglise keeles «Pagulased on teretulnud». Ja mina mõtlesin, et tore kampaania.

Järgmisel päeval Barcelonas kohtusin kõigepealt tuttavaga, kes valmistus minema suurele pagulaste toetamise kontserdile. Ja siis teisega, kes pagulastega tegeleb, aga eelistas minuga söömist kontserdile.

Kui ma mängul nähtud plakatist rääkisin ja kontserdi kohta pärisin, sain eksperdilt kõigepealt muige. Ja siis selgituse, et Barcelona ja Kataloonia piirkonna poliitikute vahel on tekkinud võistlus, kes suudab pagulaste eest rohkem hoolitseda. Hoolitsuse teel seisab nende jutu järgi kuri võõrasema – Hispaania keskvalitsus –, kes palavalt igatsetud pagulasi piisavalt ei paku. Nädal hiljem toimus Barcelonas 160 000 osavõtjaga meeleavaldus, kus taas riigilt rohkem pagulasi nõuti.

Fakt on see, et vastavalt ELi 2015. aasta kokkuleppele nõustus Hispaania võtma 16 200 Kreeka ja Itaalia pagulaseks pürgijat. Ja ka see, et plaanist, mis peaks septembriks täidetud olema, on tehtud alla kümne protsendi ehk ümber on asustatud umbes 1100 inimest.

Too kohalikku süsteemi põhjalikult tundev sõber on veendunud, et Kataloonia poliitikud ei nõuaks rohkem pagulaste saatmist, kui nad arvaksid, et see päriselt juhtuks. Sest pärispagulastele ei piisa 160 000 sallijast – vaja on eluaset, tööd ja tugiteenuseid. Ses osas on piirkond aga juba suhteliselt viimasel piiril, sest peale ELi ümberpaigutatavate otsib varjupaika teisigi – näiteks Vene homod ja Venezuela kriisist põgenejad. Töötus on silmapaistvalt suur ja ka paljud kohalikud ei saa endale Barcelonas elamist lubada.

Eluõppeprogrammi järgmistes osades sain ametiisikutelt teada, et suurema trummilöömiseta on Eesti oma väikse kvoodiga üks ELi asjalikumaid. Ainsana ei vii me ümberasujat lennukile enne, kui oleme lõpuni kindlad, et ta ongi pagulane. Me toome neid ainult Kreekast (Hispaania välisministri vastses avalduses, et Itaalias polegi eriti pagulasi, vaid Aafrika majandusmigrandid, leidub tõetera). Ja isegi hooliva Euroopa kontekstis on silmapaistev see, et meil ongi igal pagulasperel tugiisik.

Me ei saa välistada sõjatraumast ja kultuurierinevusest tingitud inimfaktori riske – nagu see õud Lasnamäel –, aga rahvusvaheliste õiguste kõrval on meil ka kohustused. Loodetavasti on vähemalt selle kohustuse täitmise juures nii passiivagressiivsete «ülisallijate» kui retsidiivse taustaga odinlaste tähetund läbi. Teeme ära oma väikse lõigu kriisi tagajärgede lappimisel ja usaldame, et immigrandilaine tõsisema paugu saanud riigid teevad ELi piiride kindlustamisel tõsist tööd.

Seotud lood
11.03.2017 14.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto