Sisukord
Arvamus
Postimees
14.03.2017
Eesti Rahvas võib saada õiguse algatada seaduseelnõusid (4) Mälumäng Saksa lennukit ähvardas pommiga vene aktivist (5) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Pikaks ajaks trellide taha Tartu maavanem kaaperdas valla (2) Tallinlaste kulul leht Narva Tagakülg Keelenõukogu kinnitamine jäi venima Eesti lühiuudised Esikülg 14. märts Harlem Globetrotters näitas oma imelisi oskusi Politseis alustab tööd mitukümmend uut koera Majandus Välismajanduse lühid Eesti majanduse lühiuudised Võitluses tuulepargi vastu lähevad käiku eksitavad pildid (12) Kohalikul lehel on varemgi selliseid juhtumeid olnud Täna lõpeb Islandil finantskriis Kv.ee ühtlustab hinnakirja ja lõpetab suurtele kinnisvarafirmadele eeliste tegemise Välismaa Somaalia näljahäda võtab katastroofilisi mõõtmeid (12) Lõuna-Sudaan tõstis sajakordselt humanitaartöötajate töölubade hinda Somaalia korduvate näljahädade küüsis Erdoğan: Holland käitub kui banaanivabariik (2) Välismaa lühiuudised Lukašenka laseb Valgevenel esialgu mõõdukalt protestida Arvamus Taavi Minnik: ahv tuumagranaadiga (4) Erik Roose vastus Indrek Ibrusele: millest ERRi juhikandidaadid ei räägi? Paremast ringhäälingust (7) Juhtkiri: kui kaua me peame seda kannatama, peaminister? (9) Mart Luige vastus Indrek Ibrusele: ERR on kui sotsiaalne ja kultuuriline mört Allar Tankleri vastus Indrek Ibrusele: konkurents ja koostöö, sõda ja rahu Martin Ehala: tunda ussisõnu ja viia Eesti Vikipeediasse (6) Postimees 1929. aastal: Soome ja Eesti mõistku teineteist paremini Kultuur Elu on üks hädaorg, ära surema pead kord Estonia kontserdisaalis toimus Veljo Tormise mälestuskontsert Kultuuri lühid Sport Eesti Meedia asus toetama Kelly Sildarut ja Eesti Suusaliitu Kangert: Taaramäe ajas mind kadedusest roheliseks Väga õnnelik poiss ja liigne muretseja Kaliningradis tulevad MM-mängud sohu rajatud staadionil (2) Tarbija Kas rasedus võib suu hammastest puhtaks pühkida? Tartu Käokiräs, lenda eestlase sõnastikku! Autolavka ei sõida, bussid ei sõida, aga lagunev tee vastab nõuetele (7) Urmas Klaas: pangem pead kokku! Teeme Tartu suuremaks (1) Enriko Talvistu: millele tasuks kulutada 32 miljonit? Rong peatub Kitsekülas, aga mitte Tabiveres (1) Linnakirjanik kutsub üles kohtuma päriselt, küberilmata Välk lõi Tartu taksondusse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Erik Roose vastus Indrek Ibrusele: millest ERRi juhikandidaadid ei räägi? Paremast ringhäälingust

3 min lugemist
Erik Roose. FOTO: Peeter Langovits

Mul on väga hea meel alanud diskussioonist, sest ainult niimoodi on võimalik leida parimaid lahendusi ja teha paremaid otsuseid, kirjutab ERRi kandidaat Erik Roose.

Alustuseks kõlanud väitest, et räägitakse eeskätt vaid ajakirjandusest, kuid jäetakse piisava tähelepanuta ERR kui kultuuriorganisatsioon. Tõsi – visiooni raamdokumentides mainitakse valdkonda napimalt, kuid peamine põhjus pole mitte «unustamine», vaid kirjalikult esitatud materjali piiratud maht. Lisaks räägivad ringhäälinguseaduses toodud 11st ERRi ülesandest kaheksa just ringhäälingust kui kultuuriorganisatsioonist.

Siiski on õige, et kandidaatide suurim rõhuasetus oli ERRi kui organisatsiooni arendamisel ja muutunud meediakeskkonnaga kohanemisel.

Aga seda sel lihtsal põhjusel, et ilmselt kõigile tundus väljakutse (ja mahajäämus) just seal kõige suurem.

Ka uues struktuuris nägin just seepärast ette eraldi juhatuse liikme koha. Vastutusvaldkonnaks laiemalt publitsistika, programmide tootmine, suurüritused ja koostöö teiste organisatsioonidega. Kuidas täpne asjaajamine toimub, selgub muidugi pisut hiljem, kuid prioriteet on igatahes selge.

«Eesti laul», «Eesti lugude» sari või filmi- ja teleauhinnad peavad olema ERRi programmi orgaaniline osa. Ka olümpiaülekanded kuuluvad selle teema juurde. Just sellised suurüritused ja nende kulude tsüklilisus on põhjus, miks olen kõikjal rõhutanud vajadust üle minna ka mitmeaastastele finantsplaanidele.

Samuti kirjutan kahe käega alla sellele, et loodud kultuurilised väärtused on tähtsamad kui reitingutabelid. Ometi, kui tahame vähegi säilitada tõsiselt võetavust – nii teaduslikkuse kui vaadatavuse mõttes –, siis peab möönma, et eksisteerib kriitiline piir, kust alates saab väärtuste loomisest maksumaksja kulul toodetud elitaarne hobi. Ja see on pigem see kontekst, kus ma räägin konkurentsist tarbijate aja ja tähelepanu pärast.

Näiteks praegu tundub, et ETV+ pole oma auditooriumiga mainitud nõutava piirini jõudnud. See tähendab, et sellega tuleb lähiaastatel kõige tõsisemalt tegeleda.

Üks tegevustest on siingi nn ristmeedia ja ristturundus, mis puudutab nii vene- kui ka eestikeelseid programme ja teenuseid. Kuid tunnistagem, ka selle lahendus algab organisatsioonist ja püstitatud ülesannetest.

Mul on väga hea meel, et märgati innovatsioonijuhi funktsiooni loomise tähtsust. Pean küll kohe kinnitama, et algusest peale pole tegemist mitte tehnoloogiajuhiga vaid kõige laiemalt uute ideede eest vastutajaga igas ERRi valdkonnas. Tehnoloogia ilma sisuta on nagu hingetu masin ja sisu – millele pole võimalik ligi pääseda – on «peidetud kuld». Praegu aga kipub tavaoskustega maksumaksja ERRi arhiivile ja varasemale loomingule ligipääsuks vajama eraldi instruktsiooni.

Ka kadunud legend Steve Jobs saatis juba valmis nutitelefoni kuude kaupa arendusse tagasi, sest kasutusmugavus ei rahuldanud tema nõudmisi. Edasine on juba ajalugu. Ainult maailma parim on piisavalt hea. Kõlagu see minugipärast suureliselt, aga see hoiak peaks käima kaasas ka innovatsioonijuhi (ja mitte ainult tema) positsiooniga ERRis.

Niisiis – nii ühiskondlikult kui ka kultuuriliselt on ERRil hulga laiem vastutus kui tavalisel meediakanalil. Tema roll maailma mõtestamisel ning kultuuripärandi loomisel ja säilitamisel on asendamatu ja selle missiooni nõrgestamine ei teeni kindlasti meie huve.

Lõpetuseks – kogu ERRi (nagu ka Eesti riigi) eesmärk on hoida eesti keelt ja kultuuri. See on ka vastus neile, kes küsivad, kas ERRi on vaja. Ei ole vaja, kui tahame minna iirlaste teed, kelle lapsed õpivad koolis iiri keelt vaat et võõrkeelena ning vahetunnis jätkavad inglise keeles sealt, kus enne tundi jutt pooleli jäi.

Inimesed ei ela igavesti, sest nende rakud ei suuda lõpmatult uueneda. Organisatsioonidel on see võimalus olemas. Aga selleks on vaja, et seal töötavad inimesed tahaksid ja suudaksid käia kaasas kõigi põnevate ja fantastiliste väljakutsetega, mida praegune aeg meile toob. Et nad oleksid sellised, nagu lapsed, kes vaatavad maailma muutumist tingimusteta. Juhi roll on luua keskkond, kus ajaga kaasaskäimise protsess poleks mitte ebameeldiv ja raske, vaid põnev ja erutav.

Seotud lood
13.03.2017 15.03.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto