Rahvas võib saada õiguse algatada seaduseelnõusid

FOTO: Erik Prozes

Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) on teinud ettepaneku muuta põhiseadust ja anda vähemalt 10 000 kodanikule õigus algatada seaduseelnõusid, varem on rahvaalgatuse kehtestamist korduvalt taotlenud vaid Keskerakond.

Valitsuskabinet arutas Reinsalu ettepanekuid üle-eelmisel nädalal ning andis loa muudatuse väljatöötamisega jätkata. Praeguse plaani kohaselt oleks rahvaalgatuse korras seaduseelnõu algatamiseks vaja vähemalt 10 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku allkirja. Kehtiv põhiseadus lubab eelnõusid algatada riigikogu liikmetel, fraktsioonidel, komisjonidel, valitsusel ning põhiseaduse muutmiseks ka presidendil.

Rahvaalgatuse käigus algatatav seaduseelnõu peaks läbima põhiseadusele vastavuse eelkontrolli, et välistada põhiseadusvastaste ettepanekute arutelu. Rahvaalgatuse korras ei saaks algatada põhiseaduse üldsätetega vastuolus olevaid ja eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitsega seotud küsimusi.

Rahvaalgatuse korras algatatud eelnõu menetlemine riigikogus toimuks üldises korras selle erinevusega, et eelnõu ei saaks tagasi võtta ja samuti ei saaks algatajad teha eelnõu arutamisel ettekannet. Rahvaalgatuse täpne kord tuleks sätestada rahvaalgatuse seaduses.

Reinsalule pani rahvaalgatuse teemaga tegelemise kohustuse Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonilepe, mille kohaselt peab justiitsministeerium lisaks analüüsima ka rahvahääletuse laiendamise võimalusi.

Rahvaalgatuse kehtestamist on riigikogu aastate jooksul korduvalt arutanud, kuid seni pole vastavad eelnõud toetust leidnud. Viimati tegi rahvaalgatuse võimaldamiseks mullu suve hakul ettepaneku toona veel opositsiooniline Keskerakond, kes soovis eelnõude algatamise õiguse anda vähemalt 25 000 inimesele. Septembri lõpus lükkas riigikogu ettepaneku tagasi, kusjuures eelnõu väljahääletamise poolt oli 55 riigikogu liiget kõigist erakondadest peale Keskerakonna. Eelnõu menetlusse jäämise poolt oli 21 keskerakondlast ja kolm Vabaerakonna fraktsiooni saadikut.

Rahvaalgatuse seadustamise soovi on keskerakondlased põhjendanud vajadusega kaasata rahvast senisest rohkem seadusloomeprotsessidesse.

«Tänased valitsusjuhid on inimestest distantseerunud ning üha enam näeme, kuidas rahvas ei ole valitsuse otsustega rahul – see väljendub pidevates protestides ja ainult võõrandab juhte oma rahvast. Meie soovime anda rahvale suurema sõnaõiguse,» ütles keskerakondlane Anneli Ott eelmisel aastal.

13.03.2017 15.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto