Sisukord
Arvustused
Postimees
18.03.2017
Eesti Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Prillid nurjasid sõidueksami (11) Kõik ootavad kevadet Hüvasti, Ragn-Sells! Tallinn hakkab ise prügi vedama (5) Miks Erik Roose naeratab? Eesti lühiuudised Ajalooline hetk Valgamaalase toimetuses Uus automaks soosib vanemate autode ostmist Providence Equity Partners ostis TV3 Täpsed sõnad puhastavad (1) Male Esikülg 18. märts Mälumäng Välismaa PERSOON: Naine, kes võitis Briti valitsust Trump kinnitas Merkelile NATO püsimist Berliin on ikka veel abivalmis Välismaa lühiuudised: 17.03.2017 FOTO: Jaapani lapsed harjutasid Põhja-Korea rünnaku eest varjumist Populismi peataja (11) Arvamus Juhtkiri: poliitiline prügi Siiri Liiva: kõiges on süüdi raha (15) Postimees 1938. aastal: Ühendriikide üleskutse rahule ja koostööle maailmas (1) Daniel James Colli veste: kullahinnaga «Tere» ja Eesti naeratus Winston P. Nagan: varjatud revolutsioon – Ameerika plutokraatia tulevik (16) Täpsed sõnad puhastavad (1) EKI keelekool: eesti meel ja Masingu eksitus (2) Teine võimalus Populismi peataja (11) Miks Erik Roose naeratab? Marek Strandberg: pildid poliitiliselt näituselt Kultuur Saladus ei kao kuskile Nädala plaat. Ahvid 77 sendi eest Rein Raua metamorfoos Kolmekordne lahkuminek Aja auk. Mees, kes tahtis põleda Eesti kultuuri täheatlas: eesti esimene rahvuslik ooper Igale Itaalia armastajale kohustuslik lugemine Kaalukas reisikirjeldus Aafrikast Sport Eesti rekord: 20 Vasaloppetit kahe kümnendiga (1) Teine võimalus Raadik naudib oma teist noorust täiel rinnal Ancelotti valmistub Realilt Bayerni jaoks revanši võtma Tallinn Hüvasti, Ragn-Sells! Tallinn hakkab ise prügi vedama (5) Tarbija 20 000 madalapalgalist ei ole toetust taotlenud Tundmatule ei tasu tagasi helistada POSTIMEES PROOVIB: milline taimepiim on enim mokka mööda? AK Saladus ei kao kuskile Millega lappida lõhutud võrrandit? Nädala plaat. Ahvid 77 sendi eest Rein Raua metamorfoos Aja auk. Mees, kes tahtis põleda Kolmekordne lahkuminek Eesti kultuuri täheatlas: eesti esimene rahvuslik ooper Berk Vaher: Inimese lage ja põhja otsimas Igale Itaalia armastajale kohustuslik lugemine Kaalukas reisikirjeldus Aafrikast Winston P. Nagan: varjatud revolutsioon – Ameerika plutokraatia tulevik (16) Arter «Get Out» - ebatavaliselt värvikas õuduskomöödia Vaata Genfi autonäituse parimaid palu! Helene Vannari: eraelus olen ma tossike Eesti parim slackliner räägib elust Dubais ja Setumaal Tadžiki raske elu Siberis (1) Tallinn Fashion Week: Maha igavad riided, kanna kunsti! Jüri Kolk: palun lugege kasvõi natuke! Kui raske on olla ilus mees? (1) Prantslaste maitsed Eesti köögis Kuidas kodus konna pidada? (3) Linnapuhkus Võrus: 11 kõige ägedamat kohta Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Saladus ei kao kuskile

3 min lugemist
Ärimehest kirjanik Armin Kõomägi. FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Armin Kõomäe viimasest novellikogust «Minu Mustamäe» oli möödas üle kolme aasta, kui ilmus «Minu erootika saladus». Vahepeal ilmus küll Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võidutöö, romaan «Lui Vutoon», kuid siiski ootasin Kõomäe novelle pikisilmi, sest Armin Kõomägi on üks meelelahutuslikumaid ja paremaid Eesti novellikirjanikke alates hetkest, mil ta 2005. aasta Loomingu aprillinumbris ilmunud «Anonüümsete logistikutega» ootamatult ja kiirelt kirjandusse tuli.

Tellijale

«Minu erootika saladus» ei valmistanud pettumust. Palju avaldatud materjalist on enne ajakirjanduses ilmunud, kuid sellest pole midagi. Kogumik on ikkagi kogumik. Selles hakkab autori omailm elama, tekivad ootamatud seosed ning tõesti, enne kui märgatagi võisin, olin sisenenud Armin Kõomäe kosmosesse. Kui mõni erand, milles Kõomägi demonstreerib oma oskust kasutada näiteks Sorokini, Gogoli või piibli autorite stiili, välja arvata, siis üldiselt kirjutab ta üsna realistlikult siinsest ja praegusest Eestist. Ega see väga palju tänapäeva Eestist ei erinegi. Kohad on samad, olud on samad, inimesed on... noh – grotesksemad? Ei, seda vist mitte. Inimesed on rohkem lahti, me näeme nende sisse, saame neid kergemini lahti muukida, mõistame nende motiive paremini ja võib-olla on need motiivid ja tegutsemise ajendid ka sirgjoonelisemad ja arusaadavamad.

Iseenesest võib ju arvata, et mida siis kirjanikult veel oodata kui mitte seda, et autor võtaks ette mõne keerulise tegelase ja laotaks tema hinge lugejale lahti. Kõomägi teeb seda ega tee ka. Vähemalt mitte alati. Ta pole küll suur müstik, kuid mulle tundub, et talle siiski meeldib see, mida võiks nimetada igapäevamüsteeriumiks. Tegelikult sellega ta «Minu erootika saladust» alustabki. Kui kogumiku avaloos «Saladus» leiab poiss vanemate aktifotod ning neil nähtu meenub talle ja kummitab teda ka aastakümneid hiljem, siis kuigi ta arutleb nende tegemise motiivide ja selle üle, kuidas see mõjutas tema suhet oma vanematega, ei saa me lõplikku, tegelikku tõde teada. Müsteerium säilib. Jajah, me saame seletuse, aga mis on üks seletus? Iga lugeja võib kirjeldatut endale omal viisil seletada. Lugeja võib autoriga nõustuda või mitte. Kuid päris tõde jääb siiski nende inimestega, kellest «Saladus» jutustab. Autor ei jõua selleni. Lugeja ka mitte. Ja see on hea. Sest müsteerium säilib. Mis oleks elu ilma müsteeriumi, saladuseta?

17.03.2017 20.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto