K, 8.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Helene Vannari: eraelus olen ma tossike

Verni Leivak
Helene Vannari: eraelus olen ma tossike
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Helene Vannari.
Helene Vannari. Foto: Sander Ilvest

Ülehomme sünnipäeva pidav linnateatri näitleja Helene Vannari, teatrikorüfee Voldemar Panso kasvandik ja äsja Eesti parimaks naisnäitlejaks televisioonis kuulutatu, kutsus meid endale lahkesti külla. Kas tõesti mängib Vannari oma kurbkoomilist tegelaskuju seltsimees Kessnerit seriaalis «ENSV», otsides mängumaterjali iseenda seest, või kehastub ta totaalselt ja lausa orgaaniliselt ümber? Koduses miljöös peab tõde pinnale ujuma.

Tallinna Linnateatri näitleja Helene Vannari (68) telefon on pärast Eesti esimesel filmi- ja teleauhindade jagamisel pälvitud parima naisnäitleja tiitlit vahetpidamata helisenud. «Natuke juba jooksis juhe kokku,» tunnistab ta, kui läbi varakevadise pealinna Laagri poole näitlejannale külla sõidame. «Harilik telefon, mobiiltelefon, Skype – kõik lasid vaheldumisi. Aga noh, kõik olid väga heasoovlikud,» lisab Vannari tagasihoidlikult.

Helene Vannari on selle kadunud ajastu esindaja, mil arvati, et tagasihoidlikkus kaunistab inimest. Eriti ärritab armastatud näitlejannat, kui keegi räägib, et on uhke iseenda, oma laste või saavutuste üle. «See mulle ei istu. Mina pole mitte kunagi uhke, mitte kellegi ega enda üle,» sõnab ta. «Õigem on öelda, et olen rõõmus, mul on hea meel või ülivõrdes, et olen õnnelik.»

Märksõnad
Tagasi üles