T, 27.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Narkomaanid 20 aastat hiljem

Aleksander Tsapov
Narkomaanid 20 aastat hiljem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kui olete nõus kaasa elama kallite tegelaste keskea valudele ja arvete klaarimisele, siis ei veeta teid ka alt.
Kui olete nõus kaasa elama kallite tegelaste keskea valudele ja arvete klaarimisele, siis ei veeta teid ka alt. Foto: outnow.ch

Esimene «Trainspotting» linastus Tallinnas umbes kaheaastase hilinemisega: tollases kohalikus art-house-kinolevis oli pool aastat, aasta või isegi kaks läänega võrreldes normaalne ajanihe. Asjad võtsidki kauem aega, elamise kiirus ja tehnoloogiad olid teised, ka toolid olid kinos ebamugavamad. 

Mäletan, et olin «Trainspottingu» soundtrack’i kasseti duubelmakis juba ribadeks kuulanud, enne kui film Kinomajas linastus.  Ja milline soundtrack! Iggy Pop, Underworld, Lou Reed, New Order jt. Vaevalt et kunagi on ühelgi filmil võrdväärset heliriba olnud.

Olmemaailm oli suures osas veel analoog ja info liikus pigem füüsiliselt. Sotsiaalvõrgustik tähendas longerot ja suitsu poe taga, mida ka beebilõustaga põhikoolinolk sai vabalt putkast osta. Fitnessiklubisid oli Tallinnas kolme kandis ja kui oleksid hakanud rääkima voogedastusest, isesõitvast autost või veganlusest, oleks ilmselt pasunasse tõmmatud.

Märksõnad
Tagasi üles