R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hollandi patriootlik kevad jäi valimistel tulemata

Juhan Mellik
Hollandi patriootlik kevad jäi valimistel tulemata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Näoilme ütleb kõik: Mark Rutte (paremal) ja Geert Wilders.
Näoilme ütleb kõik: Mark Rutte (paremal) ja Geert Wilders. Foto: YVES HERMAN/REUTERS/Scanpix

Üleeile toimunud Hollandi üldvalimised tõid kergenduse suuremat eurointegratsiooni pooldavatele jõududele: peaminister Mark Rutte liberaalne Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) alistas varem uuringute järgi tugeva toetuse saavutanud, kuid sellest viimastel hetkedel palju kaotanud parempopulistliku Geert Wildersi Vabaduspartei.

Rutte erakond võitis 150-kohalises parlamendi alamkojas ehk esindajatekojas 33 kohta. Eelmise koosseisuga võrreldes on seda kaheksa võrra vähem, kuid siiski piisavalt, et kindlustada peaministriparteile uues koalitsioonis juhtroll.

Koalitsioon sünnib Hollandis kindlasti, sest teiseks jäänud Vabaduspartei sai 20 kohta – viie võrra rohkem kui eelmisel korral. Kaalukeeleks osutuvad siin ülejäänud erakonnad, näiteks Kristlikud Demokraadid ning liberaalne partei D66. Mõlemad said 19 kohta ja mõlemad on välistanud koostöö Wildersiga.

Hoolimata euromeelsete võidust võib valitsuse moodustamiseni minna aega. BBC kirjutab, et peale Kristlike Demokraatide ning D66 oleks Ruttel täieliku enamuse saavutamiseks vaja ka kolmandat partnerit. Sellesse rolli passiks hästi näiteks kuus kohta võitnud Kristlik Liit.

Vähemalt ühe koha esindajatekojas sai 15 erakonda. Peale VVD ei saavutanud ükski parteidest suuremat toetust kui 17 protsenti.

«Tundub, et VVDst saab kolmandat korda järjest Hollandi suurim erakond,» vahendas France24 parteijuhti Rutte eilset rõõmu. «Täna õhtul me tähistame natuke.»

Hea tulemuse saavutasid ka Rohelised Vasakpoolsed, kes suurendasid eelmiste valimistega võrreldes oma saaki 11 koha võrra, 14-le. Põrujaks osutus seevastu väiksema koalitsioonipartneri rollis olnud sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, kes kaotas 30 kohta ning peab leppima vaid üheksa esindajaga.

«Mitte kunagi varem pole vasakpoolsete esindatus olnud väiksem,» tsiteeris BBC ametist lahkuvat rahandusministrit, Tööparteisse kuuluvat Jeroen Dijsselbloemi.

Analüütikute hinnangul aitas liberaalsete jõudude võidule tõenäoliselt kaasa viimase aja suurim valimisaktiivsus – umbes 81 protsenti.

Valimisi Hollandis nähti juba ette lakmuspaberina parempopulismi menule Euroopas – ajal, mil rahvusvahelist üldsust ehmatasid nii mullune brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda kui ka Donald Trumpi võit Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel.

«Holland ütles valet laadi populismile stopp,» kommenteeris kolmandat korda järjest peaministri ametisse asuv Rutte. Ta avaldas ka lootust, et võit Hollandis kui tugevas demokraatlikus riigis lõpetab parempopulistide doominoefekti.

Vabaduspartei juht Wilders on püüdnud saavutada tähelepanu äärmuslike sõnavõttudega – näiteks lubadustega viia Holland euroliidust välja, sulgeda kõik mošeed ning keelata ära koraan.

Tänavu toimuvad presidendivalimised ka Prantsusmaal ja üldvalimised Saksamaal. Mõlemas riigis kardetakse euroskeptikute ning parempopulistlike jõudude edu: Prantsusmaal esindab seda segmenti Marine Le Peni Rahvusrinne, Saksamaal aga Frauke Petry Alternatiiv Saksamaale.

Rutte märkis aga BBC-le, et Hollandi valimised olid kui veerandfinaal, sellal kui ees terendavad palju kaalukamad väljakutsed. Mõlema suurriigi praegused juhid ei varjanud oma rahulolu Hollandi tulemustega.

«Hollandlased on meie partnerid, sõbrad, naabrid. Seetõttu olen väga õnnelik, et suur valimisosalus tõi endaga kaasa väga Euroopa-meelse tulemuse,» vahendas Deutsche Welle Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnu. «Seda kõike pärast päevi, kui Holland on pidanud taluma Türgi poolt täiesti vastuvõetamatuid süüdistusi ja märkusi. See oli demokraatia jaoks hea päev,» lisas Merkel.

Talle sekundeeris Prantsusmaa president François Hollande, kelle sõnul on tulemus selge võit äärmusluse üle. Ka Hispaania peaminister Mariano Rajoy kiitis Hollandi valijaid nende vastutustundlikkuse eest.

Wilders ise jäi tulemusi kommenteerides kindlameelseks – tema partei saavutas kokkuvõttes ju teise tulemuse. «Patriootlik kevad tuleb ikka,» vahendas tema sõnu BBC.

Samal ajal lubas Wilders, et hoolimata loodetust kehvemast tulemusest on ta valmis mängima karmi opositsionääri rolli. «Ma oleksin eelistanud, et meist saab kõige suurem partei,» vahendab Wildersit France24. «Aga me ei ole kaotajate partei. Me teenisime kohti juurde. See on tulemus, mille üle uhke olla,» lisas ta.

Üleeile oma häält andes lausus Wilders ajakirjanikele, et ükskõik milliseks valimistulemused ka ei kujune, džinni tagasi pudelisse saada enam ei õnnestu. «Inimesed tunnevad, et neid esindatakse vääralt,» vahendas parteijuhti The Guardian. 

Märksõnad
Tagasi üles