Sisukord
Arvamus
Postimees
20.03.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Edgar Savisaare viimane kants (3) Eesti lühiuudised Kalju Komissarov saadeti viimsele teele EKRE nõunik pargib isa kaardiga Toompeal Vabariigi sünnipäeva tähistamine algab Eestimaa kontuuri juubeliga Majandus Moerõivatööstusel ees keerulised ajad Suured ehituspoed laienevad jõudsalt (1) Indeksifondid alustasid üsna hästi Välismaa Välismaa lühiuudised: 19.03.2017 Brexiti sisulisem arutelu enne sügist ei alga Ülima Tõe sekt jätkab tegevust põranda all Cameroni mäng Ühendkuningriigi saatusega algas europarlamendist Orly rünnakule eelnes pikk baariöö KOHALIK VAADE. Hispaania verised traditsioonid Arvamus Postimees 1998. aastal: linnavolinikud Savisaare vastu Hanno Pevkur: valitsuse minevikunostalgia Eestit edasi ei vii (3) Juhtkiri: eurooplased peavad USA vihmavarju asemel looma enda oma (2) Volli Kalm: kes ütles, et Narvas ei saa korralikku kõrgharidust anda? Muidugi saab! (2) Peeter Espak: tänaval karjuvate pööraste «euroopalikel väärtustel» põhinevat sõda ei taha siia keegi (5) Rein Veidemann: kuulda võtta kogemust (1) Mart Raudsaar: küsimus tehnika järele (1) Kultuur «Kaunitari ja koletise» lummuses Unikaalsed kangad, lummavad ükssarvikud ja suts halba maitset Sport Tipud lustisid Paide ja Tuleviku kulul Üks samm astutud, pikem ootab ees Selliste mängude pärast sporti tehaksegi Eesti naiste laskesuusatamine jõudis taas pimedasse aega Tartu Kas metsateede remont käis tõesti sõidutee hinnaga? Kosmos naaseb Põltsamaale, mitte ainult marmelaadina (2) Tartu vald kavandab linna piirile uut suurt lasteaeda (1) Metsandusettevõtja avas männilinnas restorani Maailma parim noor piloot kibeleb veele Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rein Veidemann: kuulda võtta kogemust

2 min lugemist
Emeriitprofessor Rein Veidemann. FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

«On tunne, et Eesti ühiskonnas puudub hoiak austada küpsust ja elukogemust. Kogemus on maavara, mida Eestis ei osata veel kaevandada,» ütleb eelmise nädala Kroonika intervjuus kirjanikust kolleeg Jaak Jõerüüt.

Edu- ja noorusekultuslikus Eestis kõlab see väljakutsena. Aga tõesti, olen minagi mõelnud, kuhu on kadunud või kaovad kõik need emeriteerunud professorid ja dotsendid, väärikas eas teadlased ja kunstiloojad, oma äri maha müünud või järeltulijaile pärandanud ettevõtjad, pensioneerunud insenerid, tippametnikud, arstid, mis iganes erialainimesed, oskustöölised, külatargad...

Miks me kuuleme, näeme neid avalikkuses haruharva? Jah, mõnes portree- või jutusaates, või ajalehe- või ajakirjaloos praeguste olude kohta üht-teist arvamas, mida ju enamasti saadab eakohane ettevaatlikkus, mõnel juhul kibestumus. Seal neid ikka vilksatab, nagu viimati kohtusin mitmega neist ka Postimehe arvamusliidrite lõunal.

Aga üldiselt on nad isekeskis mõnes kohalikus seenioride klubis või kutseühenduses. Või on nad taandunud linna- või maakodu seinte varju või – rikkamad neist – rändamas rantjeedena lõunamaarandadel. Neil puudub väljund, kui siin pruukida ühiskonnasuhete kirjelduskeeles kasutatavat mõistet. Selle saavad luua endale kirjutamisandega inimesed. Kirjanikud sulandavad oma elukogemuse romaanideks või jutustavad sellest mälestusteraamatuis.

Muidugi võidakse kasutada ka intervjueerijaid. Küllap üks meie autobiograafiliste teoste buumi põhjusi ongi paljude soov mitte lõppeda koos elukogemusega, vaid kas või pudelipostiga – aga niisugune on iga mälestusteraamat – saata see ringlusse.

Tänasest kogemuse vahendamisest (NB! Mitte vahetamisest, sest iga kogemus sisaldab midagi ainulaadset, mis tagab ühelt poolt kogemusvälja mitmekesisuse, teiselt poolt võimaldab ometi kujuneda ka millelgi, mida nimetatakse kollektiivseks kogemuseks) saab homne pärimus.

Mida vähem kogemustest kuulda, seda lähemal seistakse mälukatkestustele. Elukogemusest, mis omakorda võib jaguneda oskuste, teadmiste, kohtumiste, lugemis- ja mõttekogemuseks, moodustub põlvkondadevaheline vertikaalne sideaine; kogemuste vahendamise ajahetkest aga taust, millele arvamused võivad viidata või toetuda. Kogemusvälja piiratus võimendab upsakaid «omaenesetarkusest» hoiakuid, ollakse avatud vaid eesolevale.

Mida ma siis sooviksin – ja usutagu, see ei puuduta otseselt mind, sest mina saan oma kogemusega hakkama –, et Eestis oleks tajutavalt toimiv, vajadusel kuulda võetav kogemusväli. Raadios, televisioonis ja veebis sellised saatesarjad, nagu olid kunagi «Rahvakunstnikud» või «Akadeemikud», mida võiks ju laiendada mõne teisegi eriala esindajale. Või eluvaldkondi läbivalt «Kogemuse kõnetund» või ekraniseeritud «Eesti elulood». Või päeva- ja parteipoliitikast vaba «Väärikate foorum».

Väljundite loetelu võiks jätkata. Kõige aluseks on aga see, et leiaksime aega aja mahavõtuks, mida kogemuse vahendamine kahtlemata endast kujutab, enne kui aeg meid endid rajalt maha võtab.

Seotud lood
18.03.2017 21.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto