L, 3.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti naiste laskesuusatamine jõudis taas pimedasse aega

Ats Kuldkepp
Eesti naiste laskesuusatamine jõudis taas pimedasse aega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kadri Lehtla.
Kadri Lehtla. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Eile lõppenud laskesuusahooaeg läks laias plaanis täpselt nii, nagu oli arvata. Meestest riisus koore prantslane Martin Fourcade ja naistest polnud kellelgi midagi vastu panna sakslanna Laura Dahlmeierile. Kedagi ei üllata ka fakt, et eestlased valdavalt ebaõnnestusid. Täpsem pilk tulemustele on kardetust isegi ehmatavam.

Eesti naised jäid MK-sarjas nullile. 26 etappi, null punkti! Pealegi saavad laskesuusatamises punkte 40 esimest ja latt pole teab mis kõrge. Viimati jäid naised tühjade pihkudega hooajal 2005/2006, kui Eesti naiste laskesuusatamist sisuliselt polnudki. Siis algas Eveli Saue ajastu ja hiljem suutis enam-vähem stabiilselt punktidele jõuda Kadri Lehtla.

Kui veel 2014/2015. hooajal teenis Lehtla MK-sarjas 46 silma, siis mullu ei mahtunud ta enam kordagi 40 parema hulka. Sama kordus tänavu. 2015/2016. hooajal jõudis ainsana MK-punktidele USAs õppiv Johanna Talihärm, aga nüüd piirdus ta parimal juhul 55. kohaga. Punktikohale ei jõudnud lähedale ka Grete Gaim ja Kristel Viigipuu, nooremasse põlvkonda kuuluva Regina Oja, Meril Beilmanni ja Tuuli Tomingase hooaeg jäi vigastuste ning haiguste tõttu poolikuks.

Meeste au päästis 49 punktiga Kauri Kõiv, teisi kimbutasid erinevad hädad ja punktisummaks jäi null. Rene Zahknal lõigatakse mandleid, vanameister Roland Lessing oli kimpus lasketäpsusega, mullu esile tõusnud Kalev Ermitsa hooaja rikkusid haigused ja Martin Remmelg ei suutnud arengus järgmist sammu astuda.

Märksõnad
Tagasi üles