Sisukord
AK
Postimees
25.03.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Jõhvi lähedal hukkus kümneaastane tüdruk Kaamel pritsib tatti – järelikult on kevad! Millised maakonnad valimisringkonnaks kokku, millised lahku? Reinsalu otsekaebuste plaani ei kinnitatud Lätist napsu toojad ostivad kliente sotsiaalmeedias Kuus saadikut kasutasid ära kogu kuluhüvitsise Eesti lühiuudised 25.03 EELK peapiiskop Urmas Viilma: kas tehisintelligentsile saab anda jumalikku hingust? (11) Palts: suhtusime uutesse tulijatesse üleolevalt (3) Majandus Millist järelvaatamise teenust kasutada? (2) Välismaa Mulluse terrori ohvrid kritiseerivad Belgia võime Välismaa lühiuudised 25.03 Napsusõbrast ründaja motiivid pole selgunud Antwerpenlased pääsesid ehmatusega EL tähistab sümboolse leppe sünnipäeva Arvamus EKI keelekool: kastist välja Peeter Langovitsi tagasivaade: nii saabus viisavabadus Soomega Postimees 1937. aastal: õpetajad peavad palka ebaõiglaseks Juhtkiri: Euroopa kui kodu, mis väärib hoidmist (1) Tallinna prügine Klondike (1) Ebaloogiline Rehe-peks (3) Kustunud leek (2) Muheda mehe õnnetund Viivi Luik: inimene töötab, vaid nii saab ta olla vaba (6) Jelena Skulskaja: üksmeelselt Macbethi poolt Sigrid Kõiv: kohalikud kombed (1) Kultuur Veider, ilus ja vanaaegne Mudlum Rein Põdra retro- ja introspektiivsed retked Klaasinoaga klassik Meie ajuvaba aju (2) Aja auk. Kaosetund vaimude tänaval Nädala plaat. Maria Fausti kaks nägu Sport Spordi lühiuudised Tagasihoidlik Eesti vs. mängu finaaliks tituleerinud Küpros Tühjaks jäetud vormelitroon ootab pärijat Sildaru on MMiks valmis, kuid kus on konkurendid? Ojametsa edu hind: Facebooki konto ja blond pea Eesti jalgpallikoondis maailma viimases pooleks jagatud pealinnas Tarbija Veebruaris vähenes Eestis mobiiltelefonide müük Lätist napsu toojad ostivad kliente sotsiaalmeedias AK Eesti kultuuri täheatlas: entsüklopeedia – kultuuri küpsustunnistus Veider, ilus ja vanaaegne Mudlum Kas kujund tõstab või langetab? Rein Põdra retro- ja introspektiivsed retked Karl Pajusalu: murded näitavad keele elujõudu Meie ajuvaba aju (2) Klaasinoaga klassik Aja auk. Kaosetund vaimude tänaval Eestile autonoomiat nõudnud meeleavalduse esireas sammus noor abielupaar (3) Eesti riigikaitse taastamine – esimesed sammud (5) Lauri Vahtre: inimesest teeb inimese hea ja kurja eristamine (8) Arter Ira Lember: kui on vabadus, pole muul suurt tähtsust (1) Horoskoop Mida Trump sööb? TFW: Neli vingemat kollektsiooni lähivaates. Mida mõtlevad moeloojad ise? Unusta blond ja brünett - moejuuksed on sinised! Selg sirgeks harjavarrega (1) Ulmetriller «Elu»: naaber Marsilt tuli külla Sõiduproov. Honda Civic: Võidab sport. Mitu korda järjest Kuidas tüdrukutest saavad superkangelased? Tänavuse Eurovisiooni staarid ja tulijad Tulevikuautod ja pöörased tuuningud Genfi autonäituselt Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Lauri Vahtre: inimesest teeb inimese hea ja kurja eristamine

6 min lugemist
Lauri Vahtre FOTO: Tõnu Noorits

Lääne sotsiaal- ning humanitaarteadustes on maad võtnud relativism, üleüldine moraalne eklektika ja lahtiütlemine väärtustest ning ka olemasolevatest teadmistest, nendib ajaloolane Lauri Vahtre, võttes kokku vana vaidluse inimloomusest.

Tellijale

Tõde ja moraal

Sama võib öelda kultuurirelativismi noorema venna, tõe olematuse teooria kohta, ehkki pisut teisel põhjusel. Nimelt on väide, et tõde ei ole olemas, iseennast välistav. Iga lause on väide, iga väide pretendeerib tõele. Kes väidab, et tõde pole, kuulutab vaid äraspidist tõde, samaväärset hüüdega «Kuulge, te ei kuule mind!».

Mis ei tähenda, et tõe olemasolu oleks tõestatud. Nendin vaid, et me ei saa mõelda ega suhelda ilma eeldamata, et asjad on või olid mingil kindlal moel ja mitte teisiti ning et meie teadmine või arvamus seda tegelikkust ei muuda. Tõe olemasolu eelduseta ei püsiks koos ükski inimkooslus, sest suhtlemine muutuks võimatuks. Poleks võimalik üldse midagi sihipärast teha, ei jahil käia ega põldu harida. Kogu inimtegevus põhineb usul tõe olemasolusse. Niisiis on tõe eeldamisel sügav bioloogiline algpõhjus ja tõetuse kuulutus, nagu öeldud, on lihtsalt nonsenss.

Kuid INIMloomust ei leia me paraku ka siit, sest vahetegemine asjade tegeliku ja näilise seisu vahel on jõukohane ka paljudele loomadele. Mis tekitab kiusliku küsimuse: miks peab üldse arvama, et inimese teeb inimeseks mingi spetsiifiliselt inimlik omadus? Selline eeldus ei ole millegagi põhjendatud, sest ka mitteunikaalsetest elementidest võib kokku panna unikaalse terviku. Iga originaaltekst tõestab seda. Järelikult võiks inimene olla (teistest) loomadest erinev ka ühegi unikaalse jooneta.

Õnneks või õnnetuseks on sellised jooned siiski olemas. Neist oletatavasti tähtsaim on võime opereerida abstraktsete mõistetega «hea» ja «kuri» – mida konkreetset nendega parajasti ka ei seostataks; mitte segi ajada «hea» ja «halvaga», mida loomad tunnevad hästi. Hea ja kurja kaksainsusel põhineb igasugune eetika, mis sel või teisel kujul on olemas igal inimkollektiivil, kuid teadaolevalt mitte loomadel. Võimalik, et puhtast pragmatismist lähtuv, kuid sellest kaugemale ulatuv eetika ongi inimese peamine evolutsiooniline eelis.

24.03.2017 27.03.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto