Sisukord
Arvamus
Postimees
22.03.2017
Eesti Vene kriminaalsest rahast lõviosa maandus Eesti pankadesse otse Moldovast (2) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Horoskoop Eesti lühiuudised Üle 700 sõduri ja 300 sõjamasina Salakütt seadis keelatud lõksu üles talu tagahoovi Video: Arvo Sarapuu taandub oma äridest (5) Majandus Sõõrumaa võttis USSi täielikult oma kätte (1) Google võitleb oma reklaamiklientide pärast Eesti majanduse lühiuudised Ratas ja Simson pugesid Nord Streami eest peitu Nordica kahjum jääb alla 15 miljoni Välismaa Raudsete leedide duell Suurbritannias Madal hääletusaktiivsus räägib Le Peni kasuks Prantsuse presidendidebatt kinnitas liidrite positsioone USA välisminister saadab NATO pikalt (1) Välismaa lühiuudised 22.03.2017 Briti parlamendiliikmed süüdistavad BBCd kallutatuses Arvamus Andres Kütt: otsides rohelist varest (8) Kristi Lomp: valitsus lapib loodushoiu sildi all eelarveauke Hardi Tullus: lageraie alternatiivid – miks me neid ei kasuta? (6) Erkki Bahovski: lollidemaa paralleeluniversumid (8) Taavi Minnik: Erdogan pole perspektiivikas liitlane, vaid kasutab põgenikke Euroopa vastu relvana (4) Juhtkiri: panganduse mädapaise (2) Edasi 1990. aastal: mõnda Lätist Kultuur Peegli kaudu imetletud ilu Romantiline Ida-Euroopa lääne moodi Sport Pohlak asub Krimmi jalgpalli päästma Eesti klubikorvpalli au on jälle kaalul Naiste koondise peatreeneriks valiti Janne Rits Eri alade võitlus laste pärast ja laste nimel Tarbija Kahetoalise korteri üür eri linnades Tartu Atlantis kaob või jääb? Suur arhitektuurivõistlus pakub vastuse (5) Minister lubab Lõuna-Eestisse rahasüsti Hiinalinn põleb edasi: kuue nädalaga kuus tulekahju ja üks sissepõlenu Tartlasest lasteaiakasvataja tegi oma memuaaride avaldamisega ajalugu (1) Uuenevale õpperajale pääseb ka ratastooliga Eesti suusatipud võistlesid koolilastega Meelelahutus Koomiks Sudoku

Andres Kütt: otsides rohelist varest

2 min lugemist
Andres Kütt FOTO: Erakogu

Inimestega, kes väidavad e-valimised ebaturvalised olevat, pole mõtet vaielda. Kuulujutud, poliitiline poriloopimine ning sulaselge vale ei aita meid edasi, kirjutab riigi IT-arhitekt Andres Kütt Riigi Infosüsteemi Ametist.

Alustagem varestest. Kas rohelised varesed on olemas? Kallid ornitoloogiasõbrad, tegu on metafooriga, palun kannatust! Eeldades, et kõik varesed on siiski mustad, on meil küsimusele vastamiseks kaks võimalust: me kas käime ükshaaval üle kõik varesed ja veendume nende mustas sulestikus või leiame näite rohelisest varesest.

On täitsa selge, et kõiki vareseid (vareslasi?) ükshaaval üle vaadata ei ole võimalik. Seega peame keskenduma rohelise varese otsinguile ning, kuni sellise leiame, jääma arvamuse juurde varesest kui mustast linnust.

Seetõttu ei vaidleks ma siinkohal ka inimestega, kes väidavad e-valimised ebaturvalised olevat. Ükskõik mille – rohelisest varesest turvavigadeni – puudumist ei saa tõestada. Lõputu polemiseerimine selle üle, kas ja kuidas on võimalik lapselapsel vanaema eest hääletada või kui usaldusväärsed nood salapärased patsiga poisid ikka on, ei ole väga viljakas tegevus.

E-valimiste protseduur ja tehniline lahendus on parimas usus tehtud, nii et e-valimiste tulemus on vähemalt sama usaldusväärne pabervalimistega. Kuniks rohelist varest ehk konkreetset pätitegu pole, ei saa sisukalt väidelda ei kriitiliste probleemide olemasolu ega ka nende puudumise üle.

Küsimus ei ole ju selles, kas e-valimised on ühetaolised ja salajased, vaid kas Eesti valimissüsteem kui selline – paberhääletus koos elektroonilisega – on kooskõlas seadusandja tahtega. Iga kasulik asi tulest automobiili ja paberhääletuseni on seotud riskidega, need on vaja leida ja maandada.

Palun keskendume roheliste vareste otsimisele, mitte nende olemasolu võimalikkuse üle arutamisele.

Aga mitte see ei ole praegu olulisim. Ei ole eriti originaalne väita, et tehnoloogia muudab maailma meie ümber ja tundub, et kasvava kiirusega. Suur osa meie ärilisi ja isiklikke suhteid on globaalsed, tehnoloogia on meie igapäevase elu osa ka siis, kui me seda otseselt ei taju.

Idee rahvusriigist ja demokraatiast on oi kui vana. Nende nimel on meie esivanemad võidelnud, nende pärast on mul usk oma laste tulevikku. Need on päriselt olulised asjad.

Seetõttu on tähtis, et suudaksime rahvusriiki ja demokraatiat sisukalt mõtestada ka ajal, mil e-posti aadress on tihti nimest olulisemgi ning sotsiaalmeedia kõigutab valitsusi. Milline on riigi tähendus maailmas, kus toimetavad üleilmsed suurkorporatsioonid ning punt provintsilinna IT-tüüpe võib globaalse telekomiäri uppi lüüa?

E-hääletus on just nimelt katse küsida põhimõtteliselt olulist küsimust «kuidas võiks toimida kodaniku vaba tahte väljendus aastal 2017?». Kuidas võiksid riik ja demokraatia muutuda? Sest muutuma peab, meie praegune maailm on Vestfaali rahuga võrreldes põhimõtteliselt teistsugune paik. Samas, läbi aegade on inimesed arvanud maailma olevat hulluks läinud. Kangekaelne konservatism on kindlasti üks meie valikutest. Peaksime ühiskonnana leidma konsensuse, kas see valik on õige või mitte. Tegu ei ole kerge probleemiga. Kindlasti on lihtsam ära keelata ja kinni panna. Aga ehk siiski üritame?

Usun, et just väikesele rahvusriigile on eluliselt tähtis leida viis ka kahekümne esimesel sajandil midagi tähendada. Ma tõesti ei tea, kuidas seda teha. On mõned ideed. Aga üsna selge on, et kuulujuttude, poliitilise poriloopimise ning sulaselge vale toel me vastust kätte ei leia.

Küll aga võime maha magada mõne rohelise varese või lasta mööda suure võimaluse. Milliseid uusi vahendeid demokraatia arendamiseks tehnoloogia meile pakub? Kas äkki õnnestub selle abil kuidagi otse- ja parlamentaarne demokraatia kokku sulatada? Ja just need küsimused on praegu olulised.

Seotud lood
21.03.2017 23.03.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto