Sisukord
Arvustused
Postimees
25.03.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Jõhvi lähedal hukkus kümneaastane tüdruk Kaamel pritsib tatti – järelikult on kevad! Millised maakonnad valimisringkonnaks kokku, millised lahku? Reinsalu otsekaebuste plaani ei kinnitatud Lätist napsu toojad ostivad kliente sotsiaalmeedias Kuus saadikut kasutasid ära kogu kuluhüvitsise Eesti lühiuudised 25.03 EELK peapiiskop Urmas Viilma: kas tehisintelligentsile saab anda jumalikku hingust? (11) Palts: suhtusime uutesse tulijatesse üleolevalt (3) Majandus Millist järelvaatamise teenust kasutada? (2) Välismaa Mulluse terrori ohvrid kritiseerivad Belgia võime Välismaa lühiuudised 25.03 Napsusõbrast ründaja motiivid pole selgunud Antwerpenlased pääsesid ehmatusega EL tähistab sümboolse leppe sünnipäeva Arvamus EKI keelekool: kastist välja Peeter Langovitsi tagasivaade: nii saabus viisavabadus Soomega Postimees 1937. aastal: õpetajad peavad palka ebaõiglaseks Juhtkiri: Euroopa kui kodu, mis väärib hoidmist (1) Tallinna prügine Klondike (1) Ebaloogiline Rehe-peks (3) Kustunud leek (2) Muheda mehe õnnetund Viivi Luik: inimene töötab, vaid nii saab ta olla vaba (6) Jelena Skulskaja: üksmeelselt Macbethi poolt Sigrid Kõiv: kohalikud kombed (1) Kultuur Veider, ilus ja vanaaegne Mudlum Rein Põdra retro- ja introspektiivsed retked Klaasinoaga klassik Meie ajuvaba aju (2) Aja auk. Kaosetund vaimude tänaval Nädala plaat. Maria Fausti kaks nägu Sport Spordi lühiuudised Tagasihoidlik Eesti vs. mängu finaaliks tituleerinud Küpros Tühjaks jäetud vormelitroon ootab pärijat Sildaru on MMiks valmis, kuid kus on konkurendid? Ojametsa edu hind: Facebooki konto ja blond pea Eesti jalgpallikoondis maailma viimases pooleks jagatud pealinnas Tarbija Veebruaris vähenes Eestis mobiiltelefonide müük Lätist napsu toojad ostivad kliente sotsiaalmeedias AK Eesti kultuuri täheatlas: entsüklopeedia – kultuuri küpsustunnistus Veider, ilus ja vanaaegne Mudlum Kas kujund tõstab või langetab? Rein Põdra retro- ja introspektiivsed retked Karl Pajusalu: murded näitavad keele elujõudu Meie ajuvaba aju (2) Klaasinoaga klassik Aja auk. Kaosetund vaimude tänaval Eestile autonoomiat nõudnud meeleavalduse esireas sammus noor abielupaar (3) Eesti riigikaitse taastamine – esimesed sammud (5) Lauri Vahtre: inimesest teeb inimese hea ja kurja eristamine (8) Arter Ira Lember: kui on vabadus, pole muul suurt tähtsust (1) Horoskoop Mida Trump sööb? TFW: Neli vingemat kollektsiooni lähivaates. Mida mõtlevad moeloojad ise? Unusta blond ja brünett - moejuuksed on sinised! Selg sirgeks harjavarrega (1) Ulmetriller «Elu»: naaber Marsilt tuli külla Sõiduproov. Honda Civic: Võidab sport. Mitu korda järjest Kuidas tüdrukutest saavad superkangelased? Tänavuse Eurovisiooni staarid ja tulijad Tulevikuautod ja pöörased tuuningud Genfi autonäituselt Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Rein Põdra retro- ja introspektiivsed retked

4 min lugemist
Rein Põder. FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

«Minu jaoks on kõige muu kõrval kirjanduses olulised kaks asja – kuidas autor teost alustab ja kuidas ta seda lõpetab.» See praegusaja Eesti ühe viljakaima prosaisti, mituteist romaani, lisaks jutu- ja novellikogusid avaldanud, mitmeid kirjandusauhindu ära teeninud, ise toimetaja ja pikemat aega kirjastuse Eesti Raamat peatoimetajana töötanud Rein Põdra tunnistus pärineb autobiograafilise mälestusteose «Tagasivaatepeeglis» peatükist «Raamatute maailmas». Selles võrreldakse Lennart Meri «Virmaliste väravat» – Põdra meelest Meri parim raamat – Juhan Smuuli «Jäise raamatuga». Viimati mainitud teose algusstseeni kui teose seisukohalt täiesti mittevajaliku oleks Põder rahumeeli välja kärpinud.

Tellijale

Romaanide ja novellide puhul või(nu)ks toimetaja tehagi autorile seesuguse ettepaneku. Keerukam on lugu n-ö piiripealsete teostega, kuhu «Virmaliste väraval» ja «Jäine raamat» kui piltlikult öeldes maailma lõppu, üks Kirdeväila, teine Antarktikasse kandunud reiside kirjeldused kuuluvad. Hoopistükkis näib n-ö sisutoimetamine võimatu mälestuste ja autobiograafiate puhul – aga seda on ka «Tahavaatepeeglis» –, mida asjaomases teoreetilises kirjanduses määratletakse mõnikord põimunud ühisusena – «eluloolised mälestused» (Lebenserrinnerungen).

Kirjandusteadlasest kolleeg Aare Pilv on võtnud käibele «minakirjutuse» mõiste. Nimelt, omaeluloolises (näit Tõnu Õnnepalu, Peeter Mudisti, Jaan Kaplinski, Mihkel Raua, Madis Kõivu jmt tekstid, aga küllap sobib siia lisada ka Jaan Krossi «Kallid kaasteelised») kirjutamises ei pruugi jutustus olla põhiliseks mustriks. Pigem luuakse Pilve sõnul «narratiivsuse abil teatav raamistik, ettevalmistav ja vooderdav sõrestik, mis võimaldab osutada ja välja joonistada spetsiifilise minasuse- või iseduse-taju, mingi figuuri, millesse püüda enda taju oma unikaalsest ise-olekust – ja see figuur ise ei pruugi olla narratiivne». Teisisõnu, välise jutustuse seest koorub autoportree (muide, Põdra raamatu tiitel- ja paaril vahelehelgi on esitatud portreefotod autorist) ning sellest omakorda minakujund.

24.03.2017 27.03.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto