Sisukord
Teadus
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (2) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (1) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (9) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (21) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Karl Pajusalu: murded näitavad keele elujõudu

2 min lugemist
Karl Pajusalu FOTO: Postimees.ee

Hiljutine emakeelepäev tuletas meelde, et eesti keel on üks väiksemaid keeli maailmas, kuid ka julgustas, et sellel keelel on kõik võimalused nüüdisaegses maailmas püsima jääda, kuigi keelekandjate arv kipub vähenema. Väikeste keelte ja murrete elujõulisusest kirjutab akadeemik ja keeleteadlane Karl Pajusalu. 

Tellijale

Eesti keel kuulub nende väheste keelte sekka, milles oskavad kasutajaga suhelda nii Windows kui ka nutitelefonid, millele on loodud ajakohane kõrgtehnoloogiline tugi, milles kõnelevad oma tööst tippteadlased ning mille arengu eest hoolitseb oma riik. Keel on aga midagi rohkemat kui sõnavara, reeglistik, keskkond või tekstikorpus. See on mõtte väljendamise vahend, elav ja kasvav, ajas muutuv organism. Selle tervise ja kasvujõu huvitavaks indikaatoriks on murded ehk dialektid. Nende elujõu kaudu väljendub keeleteaduse klassikaline arusaam, et emakeelne kõneleja ei saa oma keele kasutamisel eksida.

Viimaste aastate uudised üleilmastuva maailma keelelisest olukorrast kuulutavad üha häälekamalt keelte surma ja murrete hääbumist. Oleme juba harjunud süngete ennustustega keelte tuleviku kohta: enamikku maailma rohkem kui 7000 keelest ei rääkivat aastal 2100 enam keegi ning suuremate keeltegi piirkondlikud erinevused kaduvat ajalukku. Selle taustal mõjub värskendavalt ajakirja Nature 15. märtsi toimetajaveerg, mis on pühendatud murretele. Seal tuuakse Inglismaa näitel esile, et vastupidi paljude arvatule on murded veel täitsa elus ja täies löögijõus. See ei tähenda mitte ainult nende olemasolu, vaid ka sotsiaalset ja kultuurilist tähtsust ja tähendusrikkust.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto