Sisukord
Arvamus
Tänane leht
23.03.2017
Eesti Moldova raha haihtus Põhja-Tallinna sadamas (10) Mälumäng IRLi uueksloojaks võib tõusta Marko Mihkelson (8) Male Dilbert Palju õnne Horoskoop Passikonveier huugab täistuuridel Majandus Ratas uuest maksust: autod saastavad palju Eesti majanduse lühiuudised Nutikast tervishoiust tõotab tulla uus Skype (2) Välismajanduse lühid Dilemma: kas roboteid peaks maksustama hakkama? (2) Välismaa USA ja brittide keeldu võivad järgida teisedki Hololei: lennundus on alati terroriste tõmmanud Terror tungis Londoni südalinna Arvamus Brüsseli rännusell (1) Vastukaja: milles rektor Kalm eksib? (2) Siim Kiisler: mida tead sina, Karilaid, küberrünnetest? (7) Juhtkiri: uued haavad, vanad proovikivid (2) Juhan Mellik: alkohol maitseb hea, aga... (1) Alan Vaht: kas diiselmootorid keelustatakse? (2) Kaarel Krjutškov: seebiooper teaduslikus toitumisahelas paljastab süsteemseid vigu (4) Postimees 1931. aastal: Walge mantliga meest pole olnudki, kõiges olewat süüdi Eesti piiriwalwur Kultuur Eesti Tarbekunsti ajaloo unikaalteostest koostati püsiekspositsioon Nukupoisi meeldetuletus inimestele Sümboliks mahendatud stiihia (1) Sport Spordi lühiuudised Pisipoeg motiveerib Kanterit veel medaleid võitma (2) Sildaru toob uue hingamise ka rennisõitu Kui mängijad on väsinud, ei tähenda suur edu midagi Tartu Ülikooli ihkajad nägid lahkamist ja mekkisid lämmastikujäätist Kindel! Miljardilist tselluloositehast kavandatakse just Tartu lähistele (5) Abilinnapea Jarno Laur: tramm on mõistlik, suurt arenguhüpet vajab rattaliiklus (3) Jüri Ratas: riigiasutusi saab edukalt juhtida ka Tallinnast väljaspool Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vastukaja: milles rektor Kalm eksib?

2 min lugemist
Narva kindlus. FOTO: Eero Vabamägi

Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm kiitis oma äsjases artiklis «Narvas saab head kõrgharidust» (PM 20.03) igati põhjendatult tema juhitava ülikooli Narva kolledži edusamme kõrghariduse andmisel Ida-Virumaal, kooli kujunemist Narva intellektuaal-kultuurlise elu keskuseks ja Eesti Maja koduks. Millegipärast aga kasutab ta seda edu, et õigustada Sisekaitseakadeemia üleviimist Tallinnast Narva.

Kahjuks ei arvesta Volli Kalm ülalnimetatud õppeasutuste erinevat suhestumist Ida-Virumaa omalaadsesse olukorda. Selle ala koloniseerisid ulatuslikult sõja järel ida poolt tulnud sisserändajad ja see on vaatamata lõimimiskatsetele jäänud seniajani valdavalt venekeelseks ja teadete järgi otsustades suuresti ka venemeelseks piirkonnaks, mis tekitab meie isamaale tõsist julgeolekuriski.

Üks asi on osutada riskialale poliitiliselt neutraalset haridus- ja kultuuriabi, asutades sinna rahvusülikooli filiaali, ent jättes eestluse kantsi – 375-aastaseks saava Tartu Ülikooli – põhiosas iidsesse asupaika. Teine asi on viia pealinnast ära ja paigutada kogu ulatuses kõige riskantsema riigipiiri lähedale riigi sisemise julgeoleku alus Sisekaitseakadeemia. Õnneks hakkab meie üldsus, sealhulgas riigikontroll, üha jõulisemalt vastu astuma kahe noor ministri alustatud ümberkolimise afäärile.

On väga oluline, et Sisekaitseakadeemia Narva viimise vastu on ka 2015. aastal selle õppeasutuse juhiks valitud rektor Katri Raik, kes oli varem TÜ Narva kolledži direktor. Rektor Kalm võiks ju uskuda oma endist tublit kolleegi, keda ta ise äsja Skytte medaliga autasustas. Raik tunneb nii Ida-Virumaa kui ka ülejäänud Eesti olusid paremini kui keegi teine.

Kalm kurdab oma kirjutises koguni kolmel korral Narva elanike ja elu alavääristamise üle, kuigi tegelikult kardetakse hoopis nn Donbassi efekti, mis seisneb vähemusse jäänud põlisrahva allutamises rohkearvulistele sisserändajatele. Tartu Ülikooli kui juhtiva rahvusülikooli juhtkond peaks kirjeldatud ohtusid eriti hästi mõistma. Need missioonitundelised eestlased ja eestimaalased, kes seisavad kaljukindlalt Sisekaitseakadeemia pealinna jätmise eest, kaitsevad rahvusriigi huve, mitte aga oma isiklikke ja ametkondlikke huve, nagu oletab Kalm.

Tartu Ülikooli rektoril oleks palju vajalikum tegeleda raudteeühenduse parandamisega ülikoolilinnade Helsingi, Tallinna, Tartu, Riia ja Vilniuse vahel. Ei ole ju normaalne, et Tartu Ülikooli ja linna juhid ei ühine üha häälekama protestiliikumisega hirmkalli, vähemõtteka, loodust ja inimkeskkonda rängalt kahjustava uue Pärnu-kaudse perifeerse Rail Balticu joonlauatrassi rajamise plaani vastu, mis ei luba niipeagi luua otserongiliiklust Tartu ja Riia vahel.

Ometi on ülikoolil kompetentseid majandus- ja õiguseksperte, kes võiksid näidata, et Euroopa Liit oli Taani firma COWI uurimistulemuste põhjal juba aastal 2007 andnud toetust Tallinna-Tartu-Valga-Riia kaudse Rail Balticu rajamiseks, aga see töö katkestati 2011. aastal, kui toimus Briti firma AECOMi andmetele tuginev «raudteepööre».

Raik-Hiio Mikelsaar

Tartu Ülikooli emeriitprofessor

Seotud lood
22.03.2017 24.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto