Sisukord
Arvamus
Postimees
24.03.2017
Eesti Nestori tagasivalimisel oli rekordarv protestisedeleid (1) Kurja sõnaga tsiklisõitjate vastu Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Patune Pool niidab hoo pealt kuulsust Horoskoop Pool Pärnumaa omavalitsusjuhtidest sai palgalisa Maavalitsused soovivad enda likvideerimist aasta võrra edasi lükata (1) President kutsus Martin Helmet korrale (2) Audru poldril peatuvad tuhanded haned ja pardid Rahapesu võttis ameti ka Rasmannilt (4) Majandus Šveitsi firma lubab maailma nobedaimat elektriautot Välismajanduse lühid Nordica hakkab SASi heaks lendama Eesti majanduse lühiuudised Baltika astus oma äriga Ida-Euroopast välja Moetööstus muudab ärimudelit Välismaa Valgevene ideaalmaastikul: soovime kõigile nii head elu Berliin tahab rehabiliteerida homoseksuaalsuse eest karistatud Välismaa lühiuudised 24.03.2017 London leinas rünnakuohvreid (1) Arvamus Neeme Korv: Isamaa 0,2 (5) Lugeja kiri: eakad, selg sirgeks! Postimees 1994. aastal: politseiameti endine direktor pole jäägrite peksmises osalenud, kinnitab siseministeerium Juhtkiri: rahva teenrid ja nende palk Imbi Paju: stalinlik võitlev humanism välistas kaastunde küüditatute vastu (13) Erik Salumäe, Lembit Peterson: paavst, Euroopa Liit ja Maarjamaa (3) Andrus Karnau: parlament ja tema häbi (1) Kultuur In Memoriam LEMBIT ULFSAK – 4. juuli 1947 – 22. märts 2017 Lemps Draama mitte päris sinu peas Kohvijoomine ei lõppe kunagi Sport Spordi lühiuudised Kõrgesse mängu sekkuv Kotsar: esiti rollimängija, ideaalis korralik punktitooja Põletavad küsimused Eesti jalgpallikoondise tähtsa valikmängu eel Ühe viske mäng jättis Eesti klubid finaalist välja AK Draama mitte päris sinu peas Tartu Motoexotikal jätkub masinaid isegi lae alla Raadi vanal sõjalennuväljal hakkab laiuma suur päikesepark (1) Priit Pullerits: meie suusatamise päästja leitud Millal passilauas järjekord on – see on täiesti ettearvamatu Saatuslik maalapp ei lase Jõgevale hotelli ehitada (1) Keha väljendab erootikat ja vägivalda Plats puhtaks: vana taksopargi viimased päevad on käes (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Andrus Karnau: parlament ja tema häbi

2 min lugemist
Tuulepark FOTO: Jaanus Lensment

Vähe on teemasid, kus keegi oleks julgenud öelda, et riigikogu on end häbistanud. Üks neist on elektrituruseadus. Peaminister Andrus Ansip ütles selle kohta 2010, kolm aastat pärast vastuvõtmist: «2007. aasta riigikogu valimiste eel määratud dotatsioonid on ikka ebamõistlikult suured, minu meelest on see dotatsioonide määramine meie parlamentarismi ajaloo üks häbiväärsemaid lehekülgi.»

Jutt käib toetusest 53 eurot megavatt-tunni eest, mida makstakse Tallinna, Pärnu ja Tartu koostootmisjaamadele ning tuuleparkidele. Tänavu saavad tootjad üle 80 miljoni euro, mis kogutakse tarbijailt, 1,04 senti iga kilovatt-tunni eest.

Kümne viimase aastaga on püütud seadust mitu korda muuta. Nagu nähtamatu klaaslagi on kõigil muudatuste katsetel ees olnud. Kõige kangem seaduse ümbertegija, endine majandusminister Juhan Parts on nüüdseks Eesti poliitiliselt areenilt lahkunud. Partsi lubadus, et rohelise energia tootjaile makstavaid toetusi kärbitakse, on täitmata. Taastuvenergiatoetuste kärpimise soov oli ka üks tema karjääri katkemise põhjusi.

Kolmapäeva õhtul jõudis riigikogu nii kaugele, et kümme aastat kestnud häbi võis maha pesema hakata. Elektrituruseaduse teine lugemine sai ühele poole. See ei tähenda veel seaduse vastuvõtmist, sest lõplikuks vastuvõtmiseks on vaja Euroopa Komisjoni riigiabi luba. Seadus ütleb nimelt, et kui seni maksti kindlaks määratud toetust, siis edaspidi hakkab valitsus korraldama taastuvenergia elektrijaamadele oksjoneid. Kes odavamalt pakub, see raha saab.

Ilmselt pole kellelegi saladus, et 2007. aastal oli elektrituruseaduse toetusskeemist huvitatud ennekõike Urmas Sõõrumaa. Eesti Energia nõukogu juhtides oli ta saanud idee ehitada üles suurim kodumaine erakapitalile kuuluv energeetikaettevõte. Selle nurgakiviks pidi saama hakkpuidust sooja ja elekrit tootev Väo jaam. Viimasele pankade rahastuse saamiseks oli vaja seadusse raiutud toetusnumbrit.

Praegu on see kõik ajalugu. Väo jaam kuulub Kristjan Rahule, kellest on saanud üks Eesti mõjukamaid energeetikaärimehi. Vennad Hääled suudavad temaga ehk selles vallas konkureerida, samuti pelletitootja Raul Kirjanen. Edasi tulevad juba riigifirmad Fortum ja Eesti Energia ning tuuleäris toimetav, samuti riigifirma Norra Vardar Eurus koos oma Eesti partneri Martin Kruusiga. Väiksemaid ettevõtjaid on peale nende hulganisti veel.

Kõige tähtsam: rohelise elektri toetuse määr on aastaid püsinud muutumatult, tagades ettevõtjaile rahuliku ööune.

2007. aastast pärineval elektrituruseadusel on olnud kahtlemata positiivne mõju rohelise energia sektorile: tuulepargid ja moodsad puiduhakkel töötavad katlamajad teevad elu paremaks, kui võtta mõõdupuuks keskkonnakaitse väärtused. Toetused on aidanud akumuleeruda kodumaisel kapitalil, luua ettevõtteid. Kui kõike mõõta rahas, siis ilmselt suudaksime Euroopa Liidu keskkonnanormid täita ka elektritarbijale soodsama hinnaga.

Parlamendi mainele ei tule see kuidagi kasuks, kui on võimalik läbi suruda seadusi, lubades vastutasuks heldeid annetusi. Olgu eesmärk ükskõik kui õilis. Põlevkivi ja maagaasi asendamine hakkpuidu ja tuuleenergiaga säästab kahtlemata keskkonda ja on seetõttu toetust väärt ettevõtmine. Justiitsministeeriumi viimane uuring näitab, et peaagu veerand Eesti elanikke arvab, et seadusi on võimalik osta. Kusjuures selline arusaam on küsitluste järgi viimaste aastatega rahva hulgas kasvanud. Õhk on saasteainetest võib-olla pisut puhtam kui kümme aastat tagasi, kuid nähtamatu reostus on läinud hullemaks.

Seotud lood
23.03.2017 25.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto