Nestori tagasivalimisel oli rekordarv protestisedeleid

Eiki Nestor. FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Iseendaga riigikogu juhatuse korralisel valimisel rinda pistnud spiiker Eiki Nestor sai tagasi valitud 51 riigikogu liikme häälega, kuid tähelepanu väärivad koguni 24 kehtetut sedelit.

Riigikogu spiikri valimisest võttis osa 97 riigikogu liiget, sotsiaaldemokraadist Nestori vastu oli 22, poolt 51 saadikut, rikutud sedeleid oli 24 ehk täpselt nii palju rahvaesindajaid pidas vajalikuks mitte lihtsalt hääletamisest loobuda või vastu hääletada, vaid niimoodi oma protesti väljendada. Uuel võimuliidul on riigikogus kokku 56 häält.

Vabaerakonna fraktsiooni aseesimehe Andres Ammase sõnul näitab hääletustulemus usalduskriisi riigikogus, sest ükski kokkulepe ühegi kandidaadi toetamises ei pidanud.

«Kõik kolm kandidaati said vähem hääli, kui nad lootsid ja kokkulepete põhjal pidid saama,» ütles Ammas. «See näitab, et sõna ei peeta, ja see kõik kahjustab riigikogu ja Eesti poliitika mainet veelgi. Kõigi kolme kandidaadi puhul on võimalik oletada, miks üks või teine fraktsioon täies koosseisus nende poolt ei hääletanud. Igaühe suhtes on etteheiteid. Nii nagu klassikalises krimkas on igaühel motiiv mõrvaks, oli igaühel motiiv reeta.»

Ammas tunnistas, et riigikogu juhtimine on olnud rabe. «Minu meelest on Enn Eesmaa üle aegade silmapaistvalt hea juhataja. Tasakaalukas, vaimukas, soe, positiivset õhkkonda otsiv, aga ka tema ei saanud nii palju hääli, kui oleks võinud,» tõdes Ammas. «Seega pole hääletustulemus seotud isikutega, nende juhtimis- ja isikuomadustega, vaid kaasa mängivad madalad kired, kättemaksuhimu. See kõik on päris rusuv.»

Keskerakonna fraktsiooni liige Jaanus Karilaid tõdes, et arvestades seda, et viimased kaks-kolm päeva on püütud koalitsiooni kuuluvate fraktsioonide inimesi ässitada Nestori vastu, on tulemus igati korralik. Eriti kui võtta arvesse, et kaks koalitsioonisaadikut olid välisvisiidil.

«Kartsin, et poliitiliste intrigantide, poliitiliste pistrike hulk on suurem,» tunnistas Karilaid. «On käinud kauplemine, et Eiki Nestorile mitte häält anda. Seda tööd tegid paari inimest, aga nende mõjujõud jäi väga väikseks.»

Miks sooviti Nestorile haiget teha? «Motiive on erinevaid nagu poliitikas ikka,» ütles Karilaid. «Kes soovib endale midagi paremat kaubelda, kes pole rahul oma tänase positsiooniga. See on tavapärane poliitika argipäev. Arvestades tänast olukorda ja pinget poliitikas on kaduma läinud häälte arv väga väike.»

Riigikogu esimees Eiki Nestor ei dramatiseerinud samuti hääletustulemusi üle. «Niipalju tean kogemuse pealt küll, et valitsusliidu potentsiaalne häälte arv spiikrile ja tegelik häälte arv lähevad kokku vahetult pärast parlamendivalimisi. Hilisematel aastatel ei ole nad enam kunagi kokku läinud,» ütles Nestor. «Seepärast ei olnud tulemus mulle kaugeltki üllatav. Täpselt samamoodi juhtus ka kahe aseesimehega, sest teoorias pidi ka nende häälte arv olema teistsugune. See on lihtsalt poliitika. Olen kõigile täna öelnud, et ega ma nii kehv mees ka ei ole, et mul vastaseid ei oleks.»

Nestor tunnistas, et üksi kandideerida on ebameeldiv. «Kui oleks kaks kandidaati, siis hääletatakse teistmoodi kui ühe kandidaadi puhul,» tõdes ta, lisades, et ühe kandidaadi puhul, kui ta peaks olema sobimatu, on lihtsam valimiskasti tühi sedel lasta, sest sa tead, et niikuinii saab ta valitud.

«Minu poolt on kõik korras ja ei mingit pahameelt,» ütles Nestor. «Aga eks uues koalitsioonis on neid, kes ei soovi kindlasti minu poolt hääletada, rohkem kui eelmises võimuliidus.»

Opositsiooniline Reformierakond toetas riigikogu ühe aseesimehena jätkuvalt Taavi Rõivast, peaministripartei Keskerakond Enn Eesmaad. Eesmaa poolt hääletas 47 ja Rõivase poolt 34 riigikogu liiget. Kehtetuid hääletussedeleid oli 16.

23.03.2017 25.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto