Sisukord
Arvamus
Postimees
24.03.2017
Eesti Nestori tagasivalimisel oli rekordarv protestisedeleid (1) Kurja sõnaga tsiklisõitjate vastu Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Patune Pool niidab hoo pealt kuulsust Horoskoop Pool Pärnumaa omavalitsusjuhtidest sai palgalisa Maavalitsused soovivad enda likvideerimist aasta võrra edasi lükata (1) President kutsus Martin Helmet korrale (2) Audru poldril peatuvad tuhanded haned ja pardid Rahapesu võttis ameti ka Rasmannilt (4) Majandus Šveitsi firma lubab maailma nobedaimat elektriautot Välismajanduse lühid Nordica hakkab SASi heaks lendama Eesti majanduse lühiuudised Baltika astus oma äriga Ida-Euroopast välja Moetööstus muudab ärimudelit Välismaa Valgevene ideaalmaastikul: soovime kõigile nii head elu Berliin tahab rehabiliteerida homoseksuaalsuse eest karistatud Välismaa lühiuudised 24.03.2017 London leinas rünnakuohvreid (1) Arvamus Neeme Korv: Isamaa 0,2 (5) Lugeja kiri: eakad, selg sirgeks! Postimees 1994. aastal: politseiameti endine direktor pole jäägrite peksmises osalenud, kinnitab siseministeerium Juhtkiri: rahva teenrid ja nende palk Imbi Paju: stalinlik võitlev humanism välistas kaastunde küüditatute vastu (13) Erik Salumäe, Lembit Peterson: paavst, Euroopa Liit ja Maarjamaa (3) Andrus Karnau: parlament ja tema häbi (1) Kultuur In Memoriam LEMBIT ULFSAK – 4. juuli 1947 – 22. märts 2017 Lemps Draama mitte päris sinu peas Kohvijoomine ei lõppe kunagi Sport Spordi lühiuudised Kõrgesse mängu sekkuv Kotsar: esiti rollimängija, ideaalis korralik punktitooja Põletavad küsimused Eesti jalgpallikoondise tähtsa valikmängu eel Ühe viske mäng jättis Eesti klubid finaalist välja AK Draama mitte päris sinu peas Tartu Motoexotikal jätkub masinaid isegi lae alla Raadi vanal sõjalennuväljal hakkab laiuma suur päikesepark (1) Priit Pullerits: meie suusatamise päästja leitud Millal passilauas järjekord on – see on täiesti ettearvamatu Saatuslik maalapp ei lase Jõgevale hotelli ehitada (1) Keha väljendab erootikat ja vägivalda Plats puhtaks: vana taksopargi viimased päevad on käes (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: rahva teenrid ja nende palk

2 min lugemist
Rahva teenri koorem. FOTO: Urmas Nemvalts

Perestroika päevil levis nali, et rahva teenrid elavat endiselt paremini kui nende peremehed. See, millist palka maksta kõrgetele ametiisikutele ja ametnikele, on tegelikult maailmas igavene probleem, umbes sama vana kui hea ja kurja vastasseis. See on eri riikides lahendatud erinevalt. Mõnes riigis lähtutaksegi loogikast, et kui palgad avalikus sektoris suudavad konkureerida erasektori omadega, siis aitab see võimekamaid inimesi esimesse tööle meelitada. Mõnel pool mujal, näiteks Kanadas, on lähenemine teine ning palgad avalikus sektoris võrdlemisi madalad, kuid see-eest pakutakse sotsiaalsete hüvede paketti, mis seda vahet kompenseerib.

Küsimusele, millist loogikat järgib mitme sel sügisesteks kohalikeks valimisteks liituva omavalitsuse juhtide ja ametnike palgatõus napilt enne ühinemist, annavad asjaosalised ise erinevaid seletusi. Kes ütleb, et palku ongi olnud kombeks iga aasta tõsta, kes põhjendab tõusu miinimumpalga 40-eurose kasvuga selle aasta alguses kogu riigis või on mängus hoopis mõni teine kaalutlus.

Tõenäolisem seletus on siiski, et suurem palk tähendab ühtlasi suuremat hüvitist, mida makstakse vabatahtlikult liitunud omavalitsuste juhtidele pärast ametist lahkumist ühe aastapalga ulatuses. Lihtsamalt öeldes pehmendab veidi tugevam kuldne käepigistus natuke rohkem nende üleminekut teise töökeskkonda.

Iseenesest on juriidiliselt jälle kõik korrektne ning ühegi kirjutatud seaduse vastu pole eksitud. Kuid seaduste funktsioon ongi reguleerida suhteid piiratud ajalistes ja sotsiaalsetes raamides. Kõike, mis jääb väljapoole neid raame, reguleerib moraal. Küsimust, kas selline käitumine, olles küll juriidiliselt korrektne, on korrektne ka moraalselt, hindaksid omavalitsuse elanikud tõenäoliselt erinevalt.

Volikogude liikmed on andnud sellele rohelise tule, kuid mida võiksid sellest mõelda näiteks kultuuritöötajad, lasteaiakasvatajad jt, kellele makstakse samuti palka omavalitsuse eelarvest ning kes juba pikki aastaid on kuulnud mantrat, et «raha pole, kuid pidage vastu», on raske öelda. Võib-olla mitte midagi, kuna peremehed on selliste teenritega juba harjunud, kuid võib-olla jätavad mõned neist edaspidi valimistel ristikese panemata.

Loomulikult ei saa Eesti omavalitsusjuhtidelt nõuda, et nad töötaksid ühe dollari eest, nagu pärast Teist maailmasõda ookeani taga oli kombeks toimida kuberneriks või linnapeaks valitud magnaatidel. Õigupoolest keegi sellist ohverdust neilt ei oota, küll aga eksisteerib avalikkuses ootus, et rahva teenrite otsused ei satuks konflikti nende õiglustundega, keda nad teenivad.

Seotud lood
23.03.2017 25.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto