Sisukord
Uudised
Postimees
25.03.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Jõhvi lähedal hukkus kümneaastane tüdruk Kaamel pritsib tatti – järelikult on kevad! Millised maakonnad valimisringkonnaks kokku, millised lahku? Reinsalu otsekaebuste plaani ei kinnitatud Lätist napsu toojad ostivad kliente sotsiaalmeedias Kuus saadikut kasutasid ära kogu kuluhüvitsise Eesti lühiuudised 25.03 EELK peapiiskop Urmas Viilma: kas tehisintelligentsile saab anda jumalikku hingust? (11) Palts: suhtusime uutesse tulijatesse üleolevalt (3) Majandus Millist järelvaatamise teenust kasutada? (2) Välismaa Mulluse terrori ohvrid kritiseerivad Belgia võime Välismaa lühiuudised 25.03 Napsusõbrast ründaja motiivid pole selgunud Antwerpenlased pääsesid ehmatusega EL tähistab sümboolse leppe sünnipäeva Arvamus EKI keelekool: kastist välja Peeter Langovitsi tagasivaade: nii saabus viisavabadus Soomega Postimees 1937. aastal: õpetajad peavad palka ebaõiglaseks Juhtkiri: Euroopa kui kodu, mis väärib hoidmist (1) Tallinna prügine Klondike (1) Ebaloogiline Rehe-peks (3) Kustunud leek (2) Muheda mehe õnnetund Viivi Luik: inimene töötab, vaid nii saab ta olla vaba (6) Jelena Skulskaja: üksmeelselt Macbethi poolt Sigrid Kõiv: kohalikud kombed (1) Kultuur Veider, ilus ja vanaaegne Mudlum Rein Põdra retro- ja introspektiivsed retked Klaasinoaga klassik Meie ajuvaba aju (2) Aja auk. Kaosetund vaimude tänaval Nädala plaat. Maria Fausti kaks nägu Sport Spordi lühiuudised Tagasihoidlik Eesti vs. mängu finaaliks tituleerinud Küpros Tühjaks jäetud vormelitroon ootab pärijat Sildaru on MMiks valmis, kuid kus on konkurendid? Ojametsa edu hind: Facebooki konto ja blond pea Eesti jalgpallikoondis maailma viimases pooleks jagatud pealinnas Tarbija Veebruaris vähenes Eestis mobiiltelefonide müük Lätist napsu toojad ostivad kliente sotsiaalmeedias AK Eesti kultuuri täheatlas: entsüklopeedia – kultuuri küpsustunnistus Veider, ilus ja vanaaegne Mudlum Kas kujund tõstab või langetab? Rein Põdra retro- ja introspektiivsed retked Karl Pajusalu: murded näitavad keele elujõudu Meie ajuvaba aju (2) Klaasinoaga klassik Aja auk. Kaosetund vaimude tänaval Eestile autonoomiat nõudnud meeleavalduse esireas sammus noor abielupaar (3) Eesti riigikaitse taastamine – esimesed sammud (5) Lauri Vahtre: inimesest teeb inimese hea ja kurja eristamine (8) Arter Ira Lember: kui on vabadus, pole muul suurt tähtsust (1) Horoskoop Mida Trump sööb? TFW: Neli vingemat kollektsiooni lähivaates. Mida mõtlevad moeloojad ise? Unusta blond ja brünett - moejuuksed on sinised! Selg sirgeks harjavarrega (1) Ulmetriller «Elu»: naaber Marsilt tuli külla Sõiduproov. Honda Civic: Võidab sport. Mitu korda järjest Kuidas tüdrukutest saavad superkangelased? Tänavuse Eurovisiooni staarid ja tulijad Tulevikuautod ja pöörased tuuningud Genfi autonäituselt Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

EELK peapiiskop Urmas Viilma: kas tehisintelligentsile saab anda jumalikku hingust?

4 min lugemist
  • Kirik ütleb Eestis esimest korda välja seisukoha robotite ja Jumala suhetest
  • "Inimese õndsaks tegemine jääb robotitele alatiseks kättesaamatuks"
  • "Veel eelmisel aastal üritati meile Saksamaalt faksi saata"
  • "Kui inimene võtab Jumala rolli, on ta astunud üle lubatud ja lubamatu piiri"
EELK peapiiskop Urmas Viilma kasutab agaralt arvutit ja nutiseadmeid - tahvelarvuti on talle abiks jutluste pidamisel ja nutitelefon Facebooki sissekannete tegemisel. FOTO: Priit Simson

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma nõustus intervjuus Postimehele jagama oma mõtteid kiriku ja Jumala rollist innovatsiooniajastul, mil tehisintelligents langetab inimeste eest üha enam ja kaalukamaid otsuseid. 

Tellijale

Sotsiaalvõrgustikud ühendavad inimesi, kes asuvad maailma eri otstes, sõna võib levida hetkega kõikjale, peagi ilmuvad meie teedele end ise juhtivad autod, robotid kipuvad võtma meie töökohti. Peapiiskop Viilma hinnangul püüab kirik ajaga kaasas käia, kuid otsust Jumalat uskuda ei saa edasi anda kellelegi ning robotid ei saa iial võimet inimesi õndsaks muuta.

Kui pingsalt jälgib kirik tehnoloogiamaailmas toimuvat – eri seisukohti, arenguid, sündmusi, saavutusi?

Eraldi me seda valdkonda tähelepanu all ei hoia, kuigi püüame jõudumööda ajaga kaasas käia. Kindlasti ei ole kirik Eestis kõige innovaatilisem institutsioon, kuid nähes, kuidas meie rahvusvahelised partnerid, kasvõi Kesk-Euroopa kirikud on nende asjadega kaasa läinud, võime ennast pidada üsna eesrindlikuks ja uuenduslikuks. Veel eelmisel aastal üritati meile Saksamaalt faksi saata.

Kui palju võtab kirik seda kõike arvesse oma tegevuste planeerimisel – olgu siis praktilise info jagamisel või töövahenditena kasutamisel? Kui palju tuleb selliste arengutega, ohtudega, mõttemaailma muutusega seotut kajastada kogudustega kõneldes?

Püüame oma igapäevases elukorralduses käia ajaga kaasas vastavalt oma võimalustele. Ei saa öelda, et oleksime liialt innovaatilised, kuid seal, kus tehnoloogia võimaldab ka kiriku elukorraldust paremaks, kiiremaks, otstarbekamaks muuta, oleme oma ressursse hinnates püüdnud oma elukorraldust nüüdisajastada. See puudutab näiteks veebipõhiste ja turvatud andmebaaside loomist ja kasutamist, nüüdisaegset elektroonilist ja paberivaba dokumendihaldust ja elektroonilist suhtlemist kogudustega või meie rahvusvaheliste partneritega.

Ohud on seotud just isikuandmeid sisaldavate andmebaaside turvamisega. EELK on juba ligi 15 aastat tagasi tellinud spetsiaalse veebipõhise koguduste liikmete andmebaasi «Koguja», millega kogudused vabatahtlikult liituvad. Praegu kasutavad seda hästi turvatud ja kaitstud programmi umbes pooled meie kogudustest.

Tohutu kiirusega ja tohutus koguses meid ümbritseva kohta kogutavad suurandmed (big data) teevad üha enam otsuseid meie eest. Otsustavad ka seda, mis on õige ja mis vale. Inimese mõtte- ja otsustustööd asendab üha suurema hooga tehisintelligents, robotid. Kui palju jätab see meile endile vabadust langetada otsuseid, kui palju jätab see ruumi tegutsemiseks kirikule?

Oht, et keegi teeb meie eest otsuseid, on reaalselt tajutav. Kuid otsust Jumalat uskuda ei saa kellelegi teisele volitada. Ka ei ole võimalik usku inimesest välja juurida või näiteks robotitel temalt seda röövida. Usk jääb alati inimese ja Jumala vaheliseks asjaks.

Küsimus, mis puudutab inimese õndsaks saamist, jääb robotitele alatiseks kättesaamatuks, mistõttu jääb selles küsimuses kiriku roll inimestele evangeeliumi kuulutamisel ja sakramentide jagamisel alati püsima. Siin on võtmeküsimus inimese vaba tahe ja südametunnistus.

24.03.2017 27.03.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto