Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Euroopa kui kodu, mis väärib hoidmist

2 min lugemist
Euroliidu lipp. FOTO: SCANPIX

«Me ei saa kunagi unustada Euroopa ühenduse loomise põhjust. Viiskümmend aastat tagasi oli Euroopa varemeis, tema linnad hävitatud ja tema rahvad muserdatud. Midagi tuli ette võtta, midagi, mis tooks Euroopa välja sõdade ja taastamiste ringist, mis tooks ta rahuliku arengu teele,» ütles Eesti toonane president Lennart Meri täpselt 21 aastat tagasi europarlamendi välis- ja julgeolekupoliitika komisjonis.

25. märtsi 1957 sõlmisid Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Holland ja Lääne-Saksamaa Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu. 1993. aastal nimetati dokument Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepinguga Euroopa Ühenduse asutamislepinguks. Just Rooma lepinguga, mille 60 aasta juubelit täna tähistame, sai alguse teekond sellisesse Euroopasse, nagu me seda tunneme. Ühendusse, mida iseloomustab isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine, inimõigused, turvaline keskkond.

Rooma lepinguga taheti hõlbustada kaubavahetust Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahel nii sisetõkete kaotamisega kui ka ühisturu ühise kaitse alla panekuga. Varem oli Euroopa  olnud tollipiiridega tükeldatud üksteisest eraldatud süsteemideks.

Euroopa ühisturg oli Euroopa majandusarengu kiirendamiseks õige samm. Demokraatia oli ennekõike suunamisvõim, mis allutas majandusarengu poliitilisele võimule, selle protsessi juures toimus elav mõttevahetus ja tehti arvukalt uuringuid. See süsteem kajastus selgelt Euroopa riikidevahelistes lepetes läbi kogu 20. sajandi teise poole.

Eespool mainitud kõnes rõhutas president Meri, kui oluline on Euroopa Liidu edasine laienemine Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. «Me ei taha liituda Euroopa ühiskoduga, vaid me tahame ehitada üles omaenda kodu ühises Euroopas, kus me kõik oleme võrdväärsed partnerid ja kus me võime julgelt tulevikku vaadata,» ütles Eesti riigipea.

Just niisuguse, lootusrikka, demokraatlikel väärtustel, õigustel ja vabadustel tugineva ja turvalisena tundus meie kodu ühises Euroopas veel kümmekond aastat tagasi. Nüüd aga näib, et sissepääs meie 28-toalise maja ühte suurde tuppa on sootuks sulgumas (Brexit), teiste tubade ustel kohendatakse lukke, ühine välisuks pole kaugeltki nii kindel, kui tahaksime. Kõige valjemalt ei kõla ammu enam ühtsusele kutsuv sõnum, vaid populistide kisa, et maja tuleb sootuks maha tõmmata. Reaktsiooniks on uued, kohati varem kokku lepitud väärtusi eiravad reeglid ja vaheseinad.

Tänasel tähtpäeval võib pidada õõnsaid kõnesid ja rõhutada, kui oluline on ikka ühtsus, või langeda teise äärmusse. Siiski tasuks vaadata kõike seda, mida kuuekümne aasta jooksul on saavutatud, enne kui edasiseks lammutamiseks läheb. Ehitaja ei oska ise tihtipeale hinnata oma töö tähendust.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto