Sisukord
Arvamus
Postimees
25.03.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Jõhvi lähedal hukkus kümneaastane tüdruk Kaamel pritsib tatti – järelikult on kevad! Millised maakonnad valimisringkonnaks kokku, millised lahku? Reinsalu otsekaebuste plaani ei kinnitatud Lätist napsu toojad ostivad kliente sotsiaalmeedias Kuus saadikut kasutasid ära kogu kuluhüvitsise Eesti lühiuudised 25.03 EELK peapiiskop Urmas Viilma: kas tehisintelligentsile saab anda jumalikku hingust? (11) Palts: suhtusime uutesse tulijatesse üleolevalt (3) Majandus Millist järelvaatamise teenust kasutada? (2) Välismaa Mulluse terrori ohvrid kritiseerivad Belgia võime Välismaa lühiuudised 25.03 Napsusõbrast ründaja motiivid pole selgunud Antwerpenlased pääsesid ehmatusega EL tähistab sümboolse leppe sünnipäeva Arvamus EKI keelekool: kastist välja Peeter Langovitsi tagasivaade: nii saabus viisavabadus Soomega Postimees 1937. aastal: õpetajad peavad palka ebaõiglaseks Juhtkiri: Euroopa kui kodu, mis väärib hoidmist (1) Tallinna prügine Klondike (1) Ebaloogiline Rehe-peks (3) Kustunud leek (2) Muheda mehe õnnetund Viivi Luik: inimene töötab, vaid nii saab ta olla vaba (6) Jelena Skulskaja: üksmeelselt Macbethi poolt Sigrid Kõiv: kohalikud kombed (1) Kultuur Veider, ilus ja vanaaegne Mudlum Rein Põdra retro- ja introspektiivsed retked Klaasinoaga klassik Meie ajuvaba aju (2) Aja auk. Kaosetund vaimude tänaval Nädala plaat. Maria Fausti kaks nägu Sport Spordi lühiuudised Tagasihoidlik Eesti vs. mängu finaaliks tituleerinud Küpros Tühjaks jäetud vormelitroon ootab pärijat Sildaru on MMiks valmis, kuid kus on konkurendid? Ojametsa edu hind: Facebooki konto ja blond pea Eesti jalgpallikoondis maailma viimases pooleks jagatud pealinnas Tarbija Veebruaris vähenes Eestis mobiiltelefonide müük Lätist napsu toojad ostivad kliente sotsiaalmeedias AK Eesti kultuuri täheatlas: entsüklopeedia – kultuuri küpsustunnistus Veider, ilus ja vanaaegne Mudlum Kas kujund tõstab või langetab? Rein Põdra retro- ja introspektiivsed retked Karl Pajusalu: murded näitavad keele elujõudu Meie ajuvaba aju (2) Klaasinoaga klassik Aja auk. Kaosetund vaimude tänaval Eestile autonoomiat nõudnud meeleavalduse esireas sammus noor abielupaar (3) Eesti riigikaitse taastamine – esimesed sammud (5) Lauri Vahtre: inimesest teeb inimese hea ja kurja eristamine (8) Arter Ira Lember: kui on vabadus, pole muul suurt tähtsust (1) Horoskoop Mida Trump sööb? TFW: Neli vingemat kollektsiooni lähivaates. Mida mõtlevad moeloojad ise? Unusta blond ja brünett - moejuuksed on sinised! Selg sirgeks harjavarrega (1) Ulmetriller «Elu»: naaber Marsilt tuli külla Sõiduproov. Honda Civic: Võidab sport. Mitu korda järjest Kuidas tüdrukutest saavad superkangelased? Tänavuse Eurovisiooni staarid ja tulijad Tulevikuautod ja pöörased tuuningud Genfi autonäituselt Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Euroopa kui kodu, mis väärib hoidmist

2 min lugemist
Euroliidu lipp. FOTO: SCANPIX

«Me ei saa kunagi unustada Euroopa ühenduse loomise põhjust. Viiskümmend aastat tagasi oli Euroopa varemeis, tema linnad hävitatud ja tema rahvad muserdatud. Midagi tuli ette võtta, midagi, mis tooks Euroopa välja sõdade ja taastamiste ringist, mis tooks ta rahuliku arengu teele,» ütles Eesti toonane president Lennart Meri täpselt 21 aastat tagasi europarlamendi välis- ja julgeolekupoliitika komisjonis.

25. märtsi 1957 sõlmisid Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Holland ja Lääne-Saksamaa Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu. 1993. aastal nimetati dokument Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepinguga Euroopa Ühenduse asutamislepinguks. Just Rooma lepinguga, mille 60 aasta juubelit täna tähistame, sai alguse teekond sellisesse Euroopasse, nagu me seda tunneme. Ühendusse, mida iseloomustab isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine, inimõigused, turvaline keskkond.

Rooma lepinguga taheti hõlbustada kaubavahetust Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahel nii sisetõkete kaotamisega kui ka ühisturu ühise kaitse alla panekuga. Varem oli Euroopa  olnud tollipiiridega tükeldatud üksteisest eraldatud süsteemideks.

Euroopa ühisturg oli Euroopa majandusarengu kiirendamiseks õige samm. Demokraatia oli ennekõike suunamisvõim, mis allutas majandusarengu poliitilisele võimule, selle protsessi juures toimus elav mõttevahetus ja tehti arvukalt uuringuid. See süsteem kajastus selgelt Euroopa riikidevahelistes lepetes läbi kogu 20. sajandi teise poole.

Eespool mainitud kõnes rõhutas president Meri, kui oluline on Euroopa Liidu edasine laienemine Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. «Me ei taha liituda Euroopa ühiskoduga, vaid me tahame ehitada üles omaenda kodu ühises Euroopas, kus me kõik oleme võrdväärsed partnerid ja kus me võime julgelt tulevikku vaadata,» ütles Eesti riigipea.

Just niisuguse, lootusrikka, demokraatlikel väärtustel, õigustel ja vabadustel tugineva ja turvalisena tundus meie kodu ühises Euroopas veel kümmekond aastat tagasi. Nüüd aga näib, et sissepääs meie 28-toalise maja ühte suurde tuppa on sootuks sulgumas (Brexit), teiste tubade ustel kohendatakse lukke, ühine välisuks pole kaugeltki nii kindel, kui tahaksime. Kõige valjemalt ei kõla ammu enam ühtsusele kutsuv sõnum, vaid populistide kisa, et maja tuleb sootuks maha tõmmata. Reaktsiooniks on uued, kohati varem kokku lepitud väärtusi eiravad reeglid ja vaheseinad.

Tänasel tähtpäeval võib pidada õõnsaid kõnesid ja rõhutada, kui oluline on ikka ühtsus, või langeda teise äärmusse. Siiski tasuks vaadata kõike seda, mida kuuekümne aasta jooksul on saavutatud, enne kui edasiseks lammutamiseks läheb. Ehitaja ei oska ise tihtipeale hinnata oma töö tähendust.

Seotud lood
24.03.2017 27.03.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto