Sisukord
Arvamus
Postimees
25.03.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Jõhvi lähedal hukkus kümneaastane tüdruk Kaamel pritsib tatti – järelikult on kevad! Millised maakonnad valimisringkonnaks kokku, millised lahku? Reinsalu otsekaebuste plaani ei kinnitatud Lätist napsu toojad ostivad kliente sotsiaalmeedias Kuus saadikut kasutasid ära kogu kuluhüvitsise Eesti lühiuudised 25.03 EELK peapiiskop Urmas Viilma: kas tehisintelligentsile saab anda jumalikku hingust? (11) Palts: suhtusime uutesse tulijatesse üleolevalt (3) Majandus Millist järelvaatamise teenust kasutada? (2) Välismaa Mulluse terrori ohvrid kritiseerivad Belgia võime Välismaa lühiuudised 25.03 Napsusõbrast ründaja motiivid pole selgunud Antwerpenlased pääsesid ehmatusega EL tähistab sümboolse leppe sünnipäeva Arvamus EKI keelekool: kastist välja Peeter Langovitsi tagasivaade: nii saabus viisavabadus Soomega Postimees 1937. aastal: õpetajad peavad palka ebaõiglaseks Juhtkiri: Euroopa kui kodu, mis väärib hoidmist (1) Tallinna prügine Klondike (1) Ebaloogiline Rehe-peks (3) Kustunud leek (2) Muheda mehe õnnetund Viivi Luik: inimene töötab, vaid nii saab ta olla vaba (6) Jelena Skulskaja: üksmeelselt Macbethi poolt Sigrid Kõiv: kohalikud kombed (1) Kultuur Veider, ilus ja vanaaegne Mudlum Rein Põdra retro- ja introspektiivsed retked Klaasinoaga klassik Meie ajuvaba aju (2) Aja auk. Kaosetund vaimude tänaval Nädala plaat. Maria Fausti kaks nägu Sport Spordi lühiuudised Tagasihoidlik Eesti vs. mängu finaaliks tituleerinud Küpros Tühjaks jäetud vormelitroon ootab pärijat Sildaru on MMiks valmis, kuid kus on konkurendid? Ojametsa edu hind: Facebooki konto ja blond pea Eesti jalgpallikoondis maailma viimases pooleks jagatud pealinnas Tarbija Veebruaris vähenes Eestis mobiiltelefonide müük Lätist napsu toojad ostivad kliente sotsiaalmeedias AK Eesti kultuuri täheatlas: entsüklopeedia – kultuuri küpsustunnistus Veider, ilus ja vanaaegne Mudlum Kas kujund tõstab või langetab? Rein Põdra retro- ja introspektiivsed retked Karl Pajusalu: murded näitavad keele elujõudu Meie ajuvaba aju (2) Klaasinoaga klassik Aja auk. Kaosetund vaimude tänaval Eestile autonoomiat nõudnud meeleavalduse esireas sammus noor abielupaar (3) Eesti riigikaitse taastamine – esimesed sammud (5) Lauri Vahtre: inimesest teeb inimese hea ja kurja eristamine (8) Arter Ira Lember: kui on vabadus, pole muul suurt tähtsust (1) Horoskoop Mida Trump sööb? TFW: Neli vingemat kollektsiooni lähivaates. Mida mõtlevad moeloojad ise? Unusta blond ja brünett - moejuuksed on sinised! Selg sirgeks harjavarrega (1) Ulmetriller «Elu»: naaber Marsilt tuli külla Sõiduproov. Honda Civic: Võidab sport. Mitu korda järjest Kuidas tüdrukutest saavad superkangelased? Tänavuse Eurovisiooni staarid ja tulijad Tulevikuautod ja pöörased tuuningud Genfi autonäituselt Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sigrid Kõiv: kohalikud kombed

2 min lugemist
Sigrid Kõiv. FOTO: Sander Ilvest

Sattusin kord Pariisis kombeid tundmata piinlikku olukorda. Ostsin kaks pudelit veini ja tahtsin osta ka korgitseri. Poeke polnud suur, vaatasin kõik riiulid läbi, aga korgitseri ei leidnud. Kui kassasaba minuni jõudis, küsisin seda kassapidajalt rahvusvahelises kehakeeles. Ootasin vastuseks lihtsat «seal» või «ei». Selle asemel tuli müüja kassast välja, viipas mu kaasa ja me sukeldusime koos riiulite vahele. Kassasaba ootas.

Tagaruumist tuli veel üks müüja. Ma arvasin, et mind antakse nüüd talle menetleda, kuid ei, me hakkasime kolmekesi otsima. Müüjanna teisest kassast küsis midagi üle poe, need kaks vastasid ja temagi tuli meiega riiuleid kammima. Nüüd ootas juba kaks kassasaba.

Ma tundsin, et õhetan ja ei tihka üles vaadata. Korgitser, mõtlesin, on ju peenutsemine, kuni hotellitoas on kasvõi üksainus riidepuu, ei jää pudel suletuks. Ma soovisin nii väga, et nad lõpetaksid, aga ei osanud seda öelda. Enam polnud teha muud kui oodata, kuni nad on kindlaks teinud, et korgitseri poekeses tõesti pole. Üks proua pakkus mulle kohapeal kasutamiseks oma isiklikku korgitseri. Raputasin pead. Müüja lõi pudelid kassast läbi, saba sai liikuma ja ma pagesin punastades külalislahkuse eest.

Ma ei õppinud esimesest korrast, aga pärast kolmandat korda sain selgeks, et Prantsusmaal nii käibki – kui ostjal on mingi probleem, siis lahendab seda kogu personal. Ülejäänud kliendid ootavad rahulikult ja puhisemata.

Iga kord kui ma Lõuna-Euroopast tagasi tulen, pean ma natuke ümber harjuma: siin pole poodi sisenedes vaja teretada, sest enamasti ei vasta keegi – nii pole kombeks. Kohvikuuksel tuleb ettekandja vastu üldiselt vaid siis, kui koht on kinni. Lauda juhatamine pole kombeks – otsi meelepärane koht, istu ja kui sind ei märgata, mine ise leti äärde. See pole etteheide, lihtsalt siin on kombed sellised.  

Sel nädalal kirjutas Postimehe tarbijaportaalis üks müüja, kuidas kliendid teenindajaid ähvardavad. Jube, aga usutav. Endalgi läheb süda iga kord ehituspoes täis, kui tahaks mõne müüjaga rääkida, aga kedagi pole, või kui on, siis ei tööta ta selles osakonnas. Ent alati ja kõikjal pole see ka nii.

Eelmise nädala AKs kirjutas britt Daniel James Coll, et tema hindab eesti müüjate ükskõiksust. Ühendkuningriigis olevat maine kaupmeestele nii tähtis, et klient ei tohi poes hetkegi rahu saada. Kõlab tõesti väga ebamugavalt – tahad midagi vaadata, aga keegi kogu aeg küsib, kas tahad midagi vaadata.

Ent kui müüjad on ostjate suhtes ükskõiksed ja umbusklikud ning ostjad müüjate suhtes umbusklikud ja üleolevad, siis väärimegi teineteist. Olukord sõltub sellest, kes kellele parajasti raha annab: täna õiendab mees tehnikapoe müüjaga, homme nahutab autoomanik mehaanikut, kes on seesama mees, kes tehnikapoes müüjaga õiendas.

Seotud lood
24.03.2017 27.03.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto