Sisukord
Arvamus
Postimees
25.03.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Jõhvi lähedal hukkus kümneaastane tüdruk Kaamel pritsib tatti – järelikult on kevad! Millised maakonnad valimisringkonnaks kokku, millised lahku? Reinsalu otsekaebuste plaani ei kinnitatud Lätist napsu toojad ostivad kliente sotsiaalmeedias Kuus saadikut kasutasid ära kogu kuluhüvitsise Eesti lühiuudised 25.03 EELK peapiiskop Urmas Viilma: kas tehisintelligentsile saab anda jumalikku hingust? (11) Palts: suhtusime uutesse tulijatesse üleolevalt (3) Majandus Millist järelvaatamise teenust kasutada? (2) Välismaa Mulluse terrori ohvrid kritiseerivad Belgia võime Välismaa lühiuudised 25.03 Napsusõbrast ründaja motiivid pole selgunud Antwerpenlased pääsesid ehmatusega EL tähistab sümboolse leppe sünnipäeva Arvamus EKI keelekool: kastist välja Peeter Langovitsi tagasivaade: nii saabus viisavabadus Soomega Postimees 1937. aastal: õpetajad peavad palka ebaõiglaseks Juhtkiri: Euroopa kui kodu, mis väärib hoidmist (1) Tallinna prügine Klondike (1) Ebaloogiline Rehe-peks (3) Kustunud leek (2) Muheda mehe õnnetund Viivi Luik: inimene töötab, vaid nii saab ta olla vaba (6) Jelena Skulskaja: üksmeelselt Macbethi poolt Sigrid Kõiv: kohalikud kombed (1) Kultuur Veider, ilus ja vanaaegne Mudlum Rein Põdra retro- ja introspektiivsed retked Klaasinoaga klassik Meie ajuvaba aju (2) Aja auk. Kaosetund vaimude tänaval Nädala plaat. Maria Fausti kaks nägu Sport Spordi lühiuudised Tagasihoidlik Eesti vs. mängu finaaliks tituleerinud Küpros Tühjaks jäetud vormelitroon ootab pärijat Sildaru on MMiks valmis, kuid kus on konkurendid? Ojametsa edu hind: Facebooki konto ja blond pea Eesti jalgpallikoondis maailma viimases pooleks jagatud pealinnas Tarbija Veebruaris vähenes Eestis mobiiltelefonide müük Lätist napsu toojad ostivad kliente sotsiaalmeedias AK Eesti kultuuri täheatlas: entsüklopeedia – kultuuri küpsustunnistus Veider, ilus ja vanaaegne Mudlum Kas kujund tõstab või langetab? Rein Põdra retro- ja introspektiivsed retked Karl Pajusalu: murded näitavad keele elujõudu Meie ajuvaba aju (2) Klaasinoaga klassik Aja auk. Kaosetund vaimude tänaval Eestile autonoomiat nõudnud meeleavalduse esireas sammus noor abielupaar (3) Eesti riigikaitse taastamine – esimesed sammud (5) Lauri Vahtre: inimesest teeb inimese hea ja kurja eristamine (8) Arter Ira Lember: kui on vabadus, pole muul suurt tähtsust (1) Horoskoop Mida Trump sööb? TFW: Neli vingemat kollektsiooni lähivaates. Mida mõtlevad moeloojad ise? Unusta blond ja brünett - moejuuksed on sinised! Selg sirgeks harjavarrega (1) Ulmetriller «Elu»: naaber Marsilt tuli külla Sõiduproov. Honda Civic: Võidab sport. Mitu korda järjest Kuidas tüdrukutest saavad superkangelased? Tänavuse Eurovisiooni staarid ja tulijad Tulevikuautod ja pöörased tuuningud Genfi autonäituselt Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ebaloogiline Rehe-peks

2 min lugemist
Aivar Rehe FOTO: Andrus Peegel

Oleme aastaid elanud usus, et Eestis tegutsevad pangad on uuendusmeelsed, igati turvalised, läbi ja lõhki kontrollitud raamatupidamisega. Aga sel nädalal selgus, et just Eesti pankade kaudu oli kõige mugavam puhtaks pesta 1,6 miljardit dollarit Venemaa ja Moldova vahel liikunud räpast raha. 

Selle negatiivse tähelepanu tagajärjed ilmnevad alles tulevikus. Kas muutub dollaritega kauplemine Eestis kallimaks ja keerulisemaks? Või läheb Eesti panganduses töötanud inimeste kandideerimine mõnda rahvusvahelisse ametisse praegusega võrreldes topeltraskeks? Seda kõike võime tunda saada isegi veel aastate pärast, sest märk on siinsetel pankadel küljes.

Selle negatiivse maine põhjus on peamiselt Danske panga Eesti filiaali teatud osakondade tegemata töö. Või siis sihilikult niimoodi tehtud töö – sedagi ei tea me praegu.  Oleme harjunud teadmisega, et kontrollorganid riigis töötavad, ja nii oli ka seekord. Ainult et ajakirjandus astus seekord kontrollorganitega võrreldes pika sammu edasi ja näitas, et Eesti kaudu liikunud summad olid palju suuremad, kui kontrollijad arvasid.

1,6 miljardist USA dollarist 1,2 miljardit jooksutati läbi Danske panga ja sellest 900 miljonit jõudis Eestisse juba pealtnäha kahtlasest Moldova pangast. Kuid Danskele see kahtlane ei tundunud. Kui teiste pankade kontrollsüsteemid Eestis osutusid tõhusaks – Swedbanki ja SEB kaudu liikus üle 40 korra vähem raha –, siis Danskest sai Eestis otsekui musta raha toru, millest pumbati läbi sadu ja sadu miljoneid Moldovast pärit kahtlast raha.

Rahapesuvastase võitluse reeglid ütlevad, et pank peab ise aru saama, kui tema kliendid arusaamatuid summasid liigutavad. Eriti kui tegu on klientidega, kelle kohta pank suurt midagi ei teagi, sest neid juhivad variisikud maksuparadiisidest. Kuid Danske oli vait, ehkki rahavood Moldovast pidid olema pangas sees näha. Seda kinnitab juba Eesti Panga statistika: veel 2012. aastal tuli tuli Eestisse sealt kokku 75 miljonit dollarit, aasta hiljem juba 385 miljonit. 2014. aastal veel vähemalt teist sama palju veel.

Miks rahapesu andmebüroo sellest kõigest alles tagantjärele teada sai, on raske öelda, kuid on ilmselge, et selliste ülekannete võimaldamine oli Danske panga Eesti esinduse ärimudeli osa.

Kui välisriikidest sisse-välja liikuvad rahavood ulatuvad miljarditesse ning nende taga on pealtnäha suvalised ettevõtted, siis võib juba üsna kanget mürki võtta, et pangal on probleem.

Danske Eesti harus nii oligi. Just meil siin, mitte Soomes (kus Danske panka tuntakse rohkem Sampo Pankki nime all), mille kaubavahetus Venemaaga on suurejooneline. Seetõttu lõppes ootamatult kiiresti ka pangajuht Aivar Rehe karjäär rahvusvahelises pangas.

Ehkki Rehe nimetab lahkumise peapõhjusena emapanga «strateegilist suunda väljuda erakliendi teenindamise valdkonnast Eestis ning seoses sellega vähendada panga mõju siinsel pangandusturul», on see vaid pool tõde.

Rahapesujuhtumi peategelane olla pole kindlasti meeldiv. Seetõttu on mõistetav, miks kasutas Rehe oma lahkumise ja rahapesu seoste kohta antud intervjuus koguni kuus korda sõna «ebaloogiline». Tehniliselt Rehe ju ei valetanud, aga hämas küll. Kohe nii palju, et see muutus koomiliseks.

Seekord ei rääkinud varem varmalt avalikkusele seletusi jaganud ning mõnel aastal lausa pressisõbra konkursil tiitli lähedale jõudnud Rehe kogu tõtt. Tõde on, et Rehe juhitud pangas valitsenud korralageduse tõttu tabas Eesti rahandust korvamatu mainekaotus.

Mainekaotus on see Rehele endalegi, sest Venemaa must raha määris ka maksu- ja tolliameti juhtimisega kõrgustesse tõusnud ja presidendilt Valgetähe ordeni saanud endise tippametniku renomee.

Seotud lood
24.03.2017 27.03.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto