Sisukord
Tarbija
Postimees

Tervisekülje lühiuudised

2 min lugemist
Näitusekass FOTO: Andreea Alexandru / AP / Scanpix

Miks tekib ka tervislikult elavatel inimestel vähk?

Kaht kolmandikku kasvatajatest ei saa ära hoida, isegi kui elad tervislikku eluviisi järgides, selgus ajakirjas Science avaldatud värskest uuringust.

Ameerika Ühendriikide teadlased jõudsid järeldusele, et vähki põhjustavad sageli juhuslikud vead geneetilises koodis, mis ilmnevad rakkude jagunemisel, kirjutas Telegraph. Need tulemused seavad kahtluse alla levinud arusaamad, et vähk on üldjuhul kas pärilik või vallandavad selle keskkonnategurid. Selle asemel tuuakse uuringus esile, et suur osa kasvajatest on tekkinud tõenäoliselt defektide tõttu DNA replikatsioonil.

Johns Hopkinsi ülikooli vähikeskuse juhtivteadlase Cristian Tomasetti sõnul on üldteada, et vähiriski vähendamiseks tuleks hoiduda näiteks suitsetamisest. «Kuid see ei ole hästi teada, et iga kord kui normaalsed rakud jagunevad ja kopeerivad uute rakkude jaoks oma DNAd, siis esineb vigu,» rääkis ta.

Need vead on potentsiaalsed vähimutatsioonid, mille esinemist on teaduses ajalooliselt alahinnatud. Uurimistulemused näitasid, et geneetiliselt kulus kaks või rohkem kriitilist geneetilist mutatsiooni, et kehas tekiks vähk.

Selle uuringu tulemused aitavad selgitada, miks avaldub vähk sageli inimestel, kes elavad tervislikult ning kelle perekonnas pole haigust olnud.

Kopeerimisel tekkivad vead võivad tekkida täiuslikust keskkonnast olenemata, rääkis samuti Johns Hopkinsi ülikooli vähikeskuses töötav Bert Vogelstein. Samas tõdes ta, et inimesi tuleb jätkuvalt julgustada ennast mitte ise ohtu seadma, vaid elama tervislikult.

Uus test ennustab Alzheimeri tõve avaldumist

70 000 eaka inimese geneetilise materjali uurimine viis niikaugele, et teadlased saavad nüüd ennustada Alzheimeri tõve tekke tõenäosust tulevikus, kirjutas Independent.

California ülikooli uurija Rahul Desikani meeskond identifitseeris haiguse geneetilised riskifaktorid iga inimese geneetilises materjalis ja lõi punktisüsteemi PHS. Teadlased avastasid, et suurema PHS-punktide arvu saanud inimestel oli suurem tõenäosus Alzheimeri tõve tekkeks kui neil, kel oli väiksem PHS-skoor. Suurima PHS-skooriga inimestel oli ajakirjas Plos Medicine avaldatud uuringu järgi haiguse oodatud avaldumise aeg kümme aastat varasem.

Lemmikloomad saavad aidata depressiooni põdejaid

Suurbritannia Manchesteri ülikooli ja Southamptoni ülikooli teadlased küsitlesid 54 inimest, kes olid juba pikemat aega hädas olnud mõne vaimse häirega. Peale intervjuude paluti osalejatel diagrammile märkida ka oma lähimad suhted, kirjutab PetMD.

Diagramm koosnes kolmest ringist. Sisemises ringis on inimene ise ning tema jaoks tähtsad kaasinimesed, loomad ja esemed. Järgmises ringis on veidi vähem tähtsad ja kõige välimises ringis need, kes on kõige vähem tähtsad.

Selgus, et 60 protsenti osalejatest, kel on kodus mõni lemmikloom, märkis lemmiku diagrammil sisemisse ringi, 20 protsenti osalejatest paigutas lemmiku keskmisesse ja 12 protsenti välimisse ringi.

Seotud lood
27.03.2017 29.03.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto