Sisukord
Arvamus
Postimees

Juhtkiri: sinu laps, valekaebus ja kohtuniku sõltumatus

2 min lugemist

On toimunud erakordselt jälk mõrv. Sellest räägib ajakirjandus, räägivad inimesed sotsiaalmeedias ja kodus köögilaua ääres. Kõik alates ministritest kuni juhuslikult uudistesaate kaamera ette jäänud jalutajateni nõuavad üht: süüdlane tuleb ruttu kätte saada, teda tuleb kohe ja karmilt karistada. Mitte keegi, kui mõrvar välja arvata, ei saagi ju olla selle eesmärgi vastu.

Oletame, et valekaebuse tõttu võtab politsei kahtlusalusena kinni just teie poja, kuigi too ei ole mõrvar. Kohtunik kaalub esitatud süüdistusmaterjali ja leiab, et see ei tõenda tegelikult teie poja süüd. Järgmiseks mõtleb ta aga, et kohe-kohe on tulemas kohtunike valimised, mis otsustavad, kas ta jääb ametisse edasi või kaotab töö. Ja valijad ootavad kohtunikult kellegi vangipanekut. Kas te tahaksite, et sellises olukorras kohtunik otsustaks, kas just teie poeg pannakse süütult eluks ajaks vangi või lastakse vabaks?

Õnneks on kohus Eesti Vabariigi kodanike poolt 1992. aasta juunis rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse järgi päevapoliitiliste tõmbetuulte ja ka ideoloogiliste rünnakute eest mitmesuguste mehhanismidega kaitstud. Kohtud langetavad otsuseid vastavalt põhiseadusele ja seadustele ning kohtusaalis esitatud asjaoludele, mitte parteipoliitilistele suunistele. Alamate astmete kohtute otsuseid kontrollivad kõrgemad astmed, kui asjaosalised otsuse edasi kaebavad. Ette on nähtud ka ebapädevate või seadust rikkunud kohtunike ametist tagandamise kord.

On riigikogu asi võtta vastu seadused. Kohtuniku asi on langetada seadustele vastavaid otsuseid. Aga tema asi on langetada otsuseid ka siis, kui seadused on ebatäielikud või ebaselged. Kohtunik ei saa jätta ühtegi õigusvaidlust lahendamata, pugedes selle taha, et pole piisavalt selgeid õigusnorme – ta on kohustatud lahendama kõik kohtu ette toodud vaidlused.

Seega: kui riigikogu liige soovib teistsuguseid kohtulahendeid, peab ta algatama täpsema ja tema poliitilisele programmile vastava seaduse vastuvõtmise ning saama sellele parlamendi hääletusel toetuse.

Riigikogu liikme sõnavabadus on tagatud suuremal määral kui ülejäänud kodanikel. «Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites,» ütleb põhiseaduse paragrahv 62. Otse loomulikult hõlmab see ka õigust kritiseerida mistahes konkreetseid kohtuotsuseid ja kohtusüsteemi toimimist.

Öelda esmalt ülimalt provokatiivseid sõnu, meelitada sellega välja tugev reaktsioon ja mängida seejärel ise õnnetut ohvrit – see võib ju olla kaval poliittehnoloogiline trikk. Aga parlamendi liige ei saa selle juures ometi arvata, et tema käitumist, väiteid ja ka üksikuid sõnu omakorda kritiseerida ei tohi.

Seotud lood
    27.03.2017 29.03.2017
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto