L, 10.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees 1933. aastal: Marie Under 50-aastane

Postimees
Postimees 1933. aastal: Marie Under 50-aastane
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Vaevalt on meil teist kirjanikku, kes juba oma esimese teosega tõusnud poeetide esirinda, nagu Marie Under. Kui 1917. a. ilmus ta esimene luuletuskogu «Sonetid», siis oli sel raamatul täielik menu nii kunstiliselt kui publiku vastuvõtult. Kahe aasta jooksul ilmus «Sonettidest» tervelt 3 trükki.

Siin paiskus esile autori värske ja vereline suhtumus ellu, otsene rõõm elada ning olla ja see haaras meeli. Kui järgmises luuletuskogudes M. Underi poeedimeel näitas järjest küpsevat suunda, kui temast kujunes järgneva aastakümne jooksul meie meisterlik ja kunstiküpsem luuletar, siis on ometi «Sonetid» jäänud selleks tuleleegiks, mis praegugi luuletaja koguloomingus püsib noorusliku, sädemeidpilduva, värske ja vastse luulelättena.

Lydia Koidula, Anna Haava ja Marie Under – need on meie kirjandusetee heledamad naised. Kui Koidula laulis rõhutud rahvale, Haava pani oma vähenõudlikus värsis otsema tundemomendi elama, siis on Marie Under see, kes oma loominguga eesti luule on viinud euroopalisele tasemele, kunstilisele täiusele.

Pühitsedes Marie Underi 50-ndat sünnipäeva, pühitseme ühtlasi eesti lüürika võidupäeva. Need üheksa luuletuskogu, mis luuletaja avaldanud 16 aasta jooksul, on paremaks näiteks, et meie lüürika ei tarvitse välismaa paremategi saavutiste ees puna palgesse lasta.

Olgu meil kõigil rõõm sellest ilusast aupäevast, nagu luuletajal enesel on olnud rõõm ilusaist elupäevist, loomingu elumeelsest ja eluvärskest tuksest!

28.03.1933

Tagasi üles