Sisukord
Arvamus
Postimees
30.03.2017
Eesti Vene kooli juht põrus järjekordses kontrollis Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Eesti lühiuudised Meeksi vald naaseb kadudes juurte juurde Tallinna sisekontroll uurib Meelis Pai tegevust Prantsuse tankid jõudsid Tapale ERR tahab ehitada uue telekompleksi Tõnis Palts võitis Krimmis esimeses geimis Vene sõjaväge (14) Uurimuses tunti huvi, kas mulgid on tõesti lollid (3) Töövõimetuse soovijad andsid arstidele väikseid rahasummasid (1) Rahapesu kriminaalmenetlus seisab Venemaa taga (2) Majandus Veebilehed ahvatlevad kurjategijaid VKG langes ilmselt Vene küberspionaaži ohvriks Majanduse lühiuudised Eesti ettevõte avas tehase Saksamaal Hiinlased investeerivad Teslasse Välismaa Filloni naine sai kaela ametliku süüdistuse Malta tutvustab eurokonservatiividele lõunamaist vaadet PERSOON. Villastest sokkidest loobuja Porošenko rääkis Euroopast ja Janša Sorose vandenõust 44 aastat abielu on läbi Välismaa lühid Arvamus Mare Ainsaar: kas seksuaalsuhe mehe ja naise vahel on õigustatud? (12) Taavi Minnik: Brexit ja populismilaine oleksid võinud jääda ka olemata (7) Igor Taro: miks hävitatakse Eesti maakonnad? (11) Postimees 1933. aastal: Kadrioru lossile ei ehitata mansardkorrust Juhtkiri: arstidega seotud korruptsioon pole vähenenud Hendrik Agur: olümpiakomitee suur töö, et normaalne inimene poleks Eestis defitsiit (2) Kultuur Enesehaletsuse 50 traadihalli varjundit 10 muusikasoovitust tänavuselt Tallinn Music Weekilt Kultuuri lühiuudiseid Sport Spordi lühiuudised Messita jäänud Argentina sattus kuristiku äärele Ameeriklasest kolumnist: Kotsari tähetund on ka Eesti tähetund Usust, Kostjast ja ühisest hingamisest (2) Kalevi hall toob tagasi ilusa mineviku Tarbija Kuidas oli lendamine 20 aastat tagasi? Postimehe lugeja küsib, piloot vastab Teise ilma läinud kõdunevad maa peal Kuulus vanglasaar võlub turiste Reisikülje lühiuudised Tartu Kas Tartu vald matab ERMi magalasse? (12) Politsei otsib süütajat: Hiinalinnas seitsme nädalaga seitse tulekahju ja üks sissepõlenu Tudengid valmistasid teeseenest nahka Alatskivi loss sai uue perenaise Pole need mulgid lollid ühtigi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavi Minnik: Brexit ja populismilaine oleksid võinud jääda ka olemata

2 min lugemist
Poiss vaatamas läbi Euroopa Liidu lipu. 25. märtsil tähistati ELile aluse pannud Rooma lepingu 60 aastapäeva. FOTO: Xinhua/Sipa USA/Scanpix

Praegu on moes rääkida-kirjutada mitmekiiruselisest Euroopast, mida harvem ka mitmetasandiliseks nimetatakse. Tavainimese võib see jätta kukalt kratsima, kuid lihtsamalt lahti seletatuna tähendab see, et iga Euroopa Liidu liikmesriik valiks ise integratsiooni ulatuse ja kiiruse. Nii koosneks Euroopa Liit tulevikus integreeritumast tuumast, mille moodustavad riigid, kes on valinud tihedama integratsiooni ja kiirema liikumise. Need, kes seda ei soovi, võivad valida aeglasema liikumiskiiruse ning jääda perifeeriasse.

Mitmekiiruselisele Euroopale on nüüd hosiannat laulmas praegused ja endised tippeurobürokraadid, alates Jean-Claude Junckerist ja lõpetades Siim Kallasega (vt Siim Kallas «Peeglike, peeglike seina peal», PM 27.03) ning see on rohelise tule saanud ka «vanadelt eurooplastelt», eesotsas Prantsusmaa ja Saksamaaga.

Iseenesest on tegemist erakordselt nõtke ja graatsilise poliitilise spagaadiga, kuna veel kõigest viis või kuus aastat tagasi, Kreeka võlakriisi päevil asus seesama seltskond risti vastupidistel seisukohtadel. Jutud eri kiirustel liikuvast või erinevatel tasanditel eksisteerivast Euroopast tembeldati toona tühjaks paanika külvamiseks ning hüsteeria levitamiseks, seda nimetati Euroopa ideaalide reetmiseks ja millekski lubamatuks.

Veel praktiliselt kuni viimase ajani üritasid Berliin ja Pariis, mis moodustavad selgelt Euroopa Liidu juhttelje, maksvusele panna tihedama integratsiooni mudelit, kuid olukorras, kus järjest enam hakkas tulema tagasilööke ning see kohtas aina enam teiste liikmesriikide vastupuksimist, tuli ka neil otsustada mitmekiiruselisuse-mudeli kasuks. Nii nende kui ka Brüsseli tippkarjeristide seletuste järgi peaks see nüüd siis aitama «reformida» ja «tugevdada» Euroopa Liitu.

Iseenesest on kõik ju tore ja mõistetav, kuid vägisi tekib küsimus, mis oleks võinud olla, kui see põhimõtteline meele- ja suunamuutus poleks sündinud mitte hiljaaegu, vaid juba mõni aasta tagasi.

Võimalik, et sellisel juhul poleks me saanud tunnistajaks ei Brexitile – millest on suur kahju, kuna koos brittide lahkumisega muutub Euroopa Liit meiegi jaoks nii kultuurilises kui ka sotsiaalpsühholoogilises plaanis senisest võõramaks ja mõnedele võib-olla ka vastuvõetamatumaks – ega viimaste aastate natsionaalpopulismi (on ju nende väga erinevate liikumiste üheks läbivaks jooneks siiski rahvusluse vastandamine globalismile) võimsale tõusulainele.

Võib-olla müttaksid ka näiteks Geert Wilders, Marine Le Pen ja teised endiselt veel oma maa poliitikaelu äärealadel, mitte ei etendaks selle keskseid raskekaallasi nagu praegu.

Seotud lood
29.03.2017 31.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto