Sisukord
Film
Postimees
01.04.2017
Eesti Palju õnne Dilbert Male Horoskoop Mälumäng Sevastopoli võitleja (2) EKRE saadik küsis kuluhüvitise eest nõu erakonna aseesimehelt 1.04 Postimehe sisukord 1 Jääkaru või porikaru? Tallinnas tahab õppekeele erandit kolm kooli Kindral Einseln saadeti viimsele teekonnale Tsahkna ei taha PPA lennukulusid kaitse-eelarvest katta Eesti lühiuudised 1.04 Postimehe sisukord 2 Pagulaste purunenud muinasjutt (13) Tagakülg Välismaa Indoneesia tüdrukud peavad läbi tegema sandistava siirderiituse Saksa populiste lõhestavad sisekriis ja sulav toetus (4) Välismaa lühiuudised 01.04. Libauudiseid laiast ilmast Proua Brexit Arvamus EKI keelekool: kiri võib ka luisata (1) Ene Pajula veste: mammi ei näe punasel värvil mingit süüd (3) Edasi 1975. aastal: nädal lõppes, teine algas Kalev Vilgats: Valter Ojakääru pärand Pärnusse? Aimar Altosaar: vananemisrõõm – taevatrepil seisma ei jääda (1) Mihkel Mutt: tõde on järel veel küllalt (12) Juhtkiri: ahneimad ahnemate hulgast (5) Eesti korvpalli valge laev Sevastopoli võitleja (2) Proua Brexit Lennukas roheline (1) Kultuur Filmiarvustus: helesinised amatsoonid ja kiilakas kurjam Kontserdipromootor Eva Palm: See on ikka päris hull bisnis! Tume ja värske Aja auk. Trummar saab kurjaks Sport Võit tõstis Levadia liidriks Eesti korvpalli valge laev Kellele on vaja paarismängu? Mart Seim on EMi eel uudses olukorras Rennisõidu treener: tipptaseme saavutamine on Kelly puhul tundide küsimus AK Mihkel Mutt: tõde on järel veel küllalt (12) Vladimir Sazonov: Saddam Hussein oli Islamiriigi ämmaemand (11) Peeter Langovitsi tagasivaade: punk, Parrik ja kodutud koerad Mis elu see on?! Aimar Altosaar: vananemisrõõm – taevatrepil seisma ei jääda (1) Merilin Piipuu: Muuseum võib muuta sinu elu (1) Enn Vetemaa seni ilmumata intervjuus: kõik ajad on koledad ainult eemalt vaadates Martin Zobel: globaalmuutustest ja elurikkusest. Maa loodus hakkab väsima Vikerkaar loeb. Moralistlikud mõtted Tume ja värske Kontserdipromootor Eva Palm: See on ikka päris hull bisnis! Arter Kuhu minna Horoskoop Filmiarvustus: helesinised amatsoonid ja kiilakas kurjam Männiste Perebänd läheb esimesele suvetuurile Sõiduproov. BMW 5. seeria: Igaüks unistab «viiesest» (2) Kuidas kodustada pilve? Naljakad prillid on moes Steuermann Kristjan Järvi päästab klassikalist muusikat karidest Justin Petrone: täiskasvanute murdeiga Hingesugulane rebasega (2) Pärnu restoranid ärkavad talveunest Meelelahutus Koomiks Sudoku

Filmiarvustus: helesinised amatsoonid ja kiilakas kurjam

3 min lugemist
  • Silmad värvilise maailma kukerpallidest ei tüdine, isegi kui mõte maha jääb.
FOTO: outnow.ch

Kuidas tunda ära superkangelane? Oh, siin pole midagi keerulist! Konkreetsed tunnused on kontsakingad ja blondid juuksed. Asi selge! Sama lihtsaid vastuseid võib uuest smurfisaagast välja lugeda muudelegi olulistele küsimustele. Ulmelises 3D-metsas seigeldes leiab peale silmalõbu muudki.

«Smurfid: Kadunud külake 3D»
(«Smurfs: The Lost Village 3D»)
Animatsioon, perefilm
Kestus 1 tund 30 minutit

Ilmselt näitab see minu vanaaegsust, aga mulle ei meeldi 3D. Prillid ei meeldi – efekt ise meeldib küll. Tavamaailma üle võlli digielustamise mõttekuses ma päris kindel pole. Seevastu maagiline ulmekirgas CMYK-värviline muinasjutumets, kus liaanidena vonklevad gravitatsiooni trotsivad jõed ning oma tolmuimeja-õisi avavad inimsööjalilled, on just paik, kuhu 3D-seiklustele sukelduda. See on lihtsalt parem kui unenägu! Ma ei pane sugugi pahaks, kui süžeelinn visuaalse vaatemängu kõrval veidi loperdab ning lõpetuseks ei tule filmimeistritel midagi paremat pähe, kui et võtame kõik käest kinni ja teeme suure ringi… No minu pärast tehke. Kuni silmalõbu käib asja juurde, olen rahul.

Olen sellist värvilist väikeste inimeste virvarri vaadates hea hunniku tunde sirgeks löönud, nii et teatav hulk võrdlusmaterjali on olemas. Suurejoonelised 3D-kunstiteosed noorema kinokülastaja meelitamiseks on kõvad kassahitid. Osa neist on vaimukad, osa nürid, mõni kisub põnevust taga ajada liiga vägivaldseks ja mõni on lihtsalt uimane. Uus smurfifilm on natuke kõigest. Naljad lastele ja täiskasvanutele on sihitud keskmise külastaja laubakõrguse järgi, kuid filmi üldine tonaalsus on muhe ja päikeseline. Kuri pole kuigi hirmuäratav, pigem hädavaresest jobu, nii et kinno võib südamerahus tuua needki lapsed, kes pärast kollikamaid seiklusi magama jääda ei julgeks.

Neli aastat vana ja väga tõsine kultuuriajakirjanik Õnne teeb tutvust uue smurfifilmiga. / erakogu FOTO: Kristina Herodes / erakogu
Olen sellist värvilist väikeste inimeste virvarri vaadates hea hunniku tunde sirgeks löönud, nii et teatav hulk võrdlusmaterjali on olemas.

Seekord olen kaval – smurfiluurele võtan kaasa tõupuhtama sihtrühmaesindaja Õnne. Nelja-aastane filmikriitik sätib tähtsalt hiiglaslikud prillid tillukesele ninale ja hõikab lasteaias valjuks treenitud häälel kõlavaid kommentaare. «Oi, Smurfiinal on nii paksud kingad!»; «Kas see suure ninaga smurf on ka natukene loll? Jaa ma arvan küll, et on.»; «Haa! See ongi paras, et need kollased lilled kisuvad seda paha!»; «Ma tahaks ka mõnda seenemajja sisse minna. Emme, kus sellised majad on?»; «Jaa, see ongi õige – paha peabki jääma sinna sohu, kus need kurjad pallikesed teda näksivad!». Mõne käredama koha peal kuulen ka ehmunud sosinat: «Ee... eksju see lõpeb hästi?!» Kuigi öelda, et kodanik kartis, oleks ilmselge liialdus. Neljane nautis seiklust sajaga.

FOTO: outnow.ch

Tegevusliin filmis on jaburavõitu nagu sinistele peategelastele kombeks. Tuleb tunnistada, et siin filmis nad nii närvesöövalt idiootlikud ei olegi nagu varasemates etteastetes. Isegi pisuke girl-power’i element on tajutav. Smurfide hulgas on vaid üks tšikk, kelle eneseotsingutest lugu veerema lähebki. Ja mis selgub? Nii mõndagi ootamatut! Poiss-smurfid on viimane kui üks ühekülgsed ja nürid vennikesed, kes suutelised tegema ainult ühte asja, ning kannavad sellele vastavat nime. Jõumees punnitab musklit, koba koperdab, taibu targutab – selge värk. Mehed on imelihtne liik!

Plika-smurfid seevastu on mitmekülgsed ja julged amatsoonid, kes saavad ise kõigega hakkama. Ehkki jah, spaatamist, iluprotseduure ja lilledega kaunistamist kuulub ka kartmatu sinise naissõdalase ellu kuidagi kahtlaselt paljuvõitu.

Lapsed ei vaata kunagi filmi allteksti ignoreerides. Nad tõmbavad kõik kodeeritud sõnumid välja ning usaldavad neid. Üldistusi on veelgi. Mis näiteks märgib sellist tabamatut nähtust nagu vägi? Pikad juuksed ja trimmis õlalihased loomulikult. Võib-olla tasuks kiilakal ja mitte ülearu vormis papsil kaks korda mõelda, enne kui võsukesega kinno ronib. Film ütleb otse: oled kiilas, oled paks, järelikult sul väge pole! Kuri võlur ju kehastab kõike seda. Filmitegelastele annavad hääled suurepärased eesti näitlejad, kellest osa hääled on niivõrd võimsaks eraldi kaubamärgiks saanud, et teise rolli paigutada on neid raskevõitu. Ka minu neljane uuris, miks smurfitaride boss äkki Merle Palmiste häält teeb või kust kuri Gargamel igati südamliku Märt Avandi hääle pihta pani. «Kas see on tal nagu kavalus, et kohe ei saaks aru, et ta tegelikult on kuri?» Loo mõte ja moraal jääb küll niisama efektsete seikluste põmmutamise taustal tagaplaanile, aga tühja sellest. Silmad sellest värvilises maailmas kukerpallitamisest ei tüdine, isegi kui mõte maha jääb.

Seotud lood
31.03.2017 03.04.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto