Sisukord
Arter
Postimees
01.04.2017
Eesti Dilbert Male Horoskoop Mälumäng Tagakülg EKRE saadik küsis kuluhüvitise eest nõu erakonna aseesimehelt 1.04 Postimehe sisukord 1 Sevastopoli võitleja (2) Tallinnas tahab õppekeele erandit kolm kooli Kindral Einseln saadeti viimsele teekonnale Tsahkna ei taha PPA lennukulusid kaitse-eelarvest katta Eesti lühiuudised 1.04 Postimehe sisukord 2 Palju õnne Jääkaru või porikaru? Pagulaste purunenud muinasjutt (13) Lennukas roheline (1) Välismaa Indoneesia tüdrukud peavad läbi tegema sandistava siirderiituse Saksa populiste lõhestavad sisekriis ja sulav toetus (4) Välismaa lühiuudised 01.04. Libauudiseid laiast ilmast Proua Brexit Arvamus EKI keelekool: kiri võib ka luisata (1) Ene Pajula veste: mammi ei näe punasel värvil mingit süüd (3) Edasi 1975. aastal: nädal lõppes, teine algas Kalev Vilgats: Valter Ojakääru pärand Pärnusse? Aimar Altosaar: vananemisrõõm – taevatrepil seisma ei jääda (1) Mihkel Mutt: tõde on järel veel küllalt (12) Juhtkiri: ahneimad ahnemate hulgast (5) Eesti korvpalli valge laev Sevastopoli võitleja (2) Proua Brexit Lennukas roheline (1) Kultuur Filmiarvustus: helesinised amatsoonid ja kiilakas kurjam Kontserdipromootor Eva Palm: See on ikka päris hull bisnis! Tume ja värske Aja auk. Trummar saab kurjaks Sport Võit tõstis Levadia liidriks Eesti korvpalli valge laev Kellele on vaja paarismängu? Mart Seim on EMi eel uudses olukorras Rennisõidu treener: tipptaseme saavutamine on Kelly puhul tundide küsimus AK Peeter Langovitsi tagasivaade: punk, Parrik ja kodutud koerad Mis elu see on?! Aimar Altosaar: vananemisrõõm – taevatrepil seisma ei jääda (1) Merilin Piipuu: Muuseum võib muuta sinu elu (1) Enn Vetemaa seni ilmumata intervjuus: kõik ajad on koledad ainult eemalt vaadates Martin Zobel: globaalmuutustest ja elurikkusest. Maa loodus hakkab väsima Vikerkaar loeb. Moralistlikud mõtted Tume ja värske Kontserdipromootor Eva Palm: See on ikka päris hull bisnis! Aja auk. Trummar saab kurjaks Eesti kultuuri täheatlas: eestlaste arhetüübid Andres ja Pearu Arter Filmiarvustus: helesinised amatsoonid ja kiilakas kurjam Männiste Perebänd läheb esimesele suvetuurile Sõiduproov. BMW 5. seeria: Igaüks unistab «viiesest» (2) Kuidas kodustada pilve? Naljakad prillid on moes Steuermann Kristjan Järvi päästab klassikalist muusikat karidest Justin Petrone: täiskasvanute murdeiga Hingesugulane rebasega (2) Pärnu restoranid ärkavad talveunest Kiikhobu on jälle lastetoas Vanast spordist tüdinud? Siin teile midagi uut! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vanast spordist tüdinud? Siin teile midagi uut!

4 min lugemist
  • Uus aeg nõuab spordis uusi põnevaid alasid. Vaadake, milles saaks võistelda!
  • Raskesuusatamine, kiripoks, bobihüpped - te ei kujuta ettegi moodsaid alasid!
  • Spikker Eesti spordijuhtidele, mis aladel tasuks lähiajal silma peal hoida.
FOTO: Artur Kuus

Ajastul, mis nõuab loovust ja innovaatilisust, sest kõik eilne on homseks juba ammendunud, toob Arter esile uued spordialad, mis võiks panna ka spordipõlgajad oma senist suhtumist sporti ümber hindama.

Kelly Sildaru, Eesti spordi imelaps ja suurim lootus, näitas teeotsa kätte: ei ole vaja Kristina Šmiguni või Andrus Veerpalu kombel hing paelaga kaelas ja suu vaat et vahus suusatada, vaid asja saab ka lõbusalt võtta. Näiteks suuskadega käsipuid mööda alla sõites. Tosin aastat tagasi oleks sellist tegu peetud naeruväärseks totruseks, kuid nüüd on pargisõit, Sildaru trumpala, täieõiguslik olümpiaala.

Mullu suvel, Rio olümpia algul, avaldas Arter nimekirja praktilisest vaatevinklist kõige kasutumatest ja tarbetumatest spordialadest. Tollele intellektuaalsele, läbi huumoriprisma tehtud mõtteharjutusele reageerisid paljud sportlased valuliselt, kõige valulisemalt karate eksmaailmameister Marko Luhamaa.

Sedakord püüame Arteriga olla konstruktiivsemad ning pakume välja uued alad, mis võiksid vanu ja kulunuid asendada. Nagu pargisõit on eestlaste huviorbiidis asendanud murdmaasuusatamise.

Rannaujumine

FOTO: Artur Kuus

Rannavõrkpall on olümpiaala. Rannajalgpallis selgitatakse maailmameistrid. Samuti rannamaadluses. Seega, paljud alad liiguvad sinna, kus on suvel rahvas – plaažile. Mis ala oleks lähim ja loogilisim viia järgmisena rannaliivale? Loomulikult ujumine, kus lisaks basseinile võisteldakse olümpial avavees ehk meres. Rannaujumine annaks šansi ka sportlastele vaestest maadest, kus basseine õieti polegi, ja samuti merepiirita riikidest.

Bobihüpped

FOTO: Artur Kuus

Eesti sai hiljuti oma esimese bobimeeskonna, aga suuri tulemusi on raske loota, kui oma bobirada ikkagi pole. See-eest on Tehvandil hüppemägi, mis on alaekspluateeritud. Niisiis võiks ajastul, mil spordihuvilised otsivad ennekõike põnevust ja adrenaliini, hakata arendama bobihüppeid. Kardate, et sõitjad kukuvad end maandudes surnuks? Harjutada tuleb! Kui teie sõidaksite suuskadega trampliinist alla nagu suusahüppaja, saaksite ka ilmselt surma. Aga pisutki harjutanud suusahüppajad – näete, nendega ei juhtu ju midagi!

Veehoki

FOTO: Artur Kuus

Kui palju Eestis ka ei pingutata, lähinaabrite Soome, Rootsi, Läti ja Venemaa kombel maailma tipptasemel jäähokit Eesti lähitulevikus mängima ei hakka. Aga jää ja lumi, nagu kinnitas lõppenud talv, ongi kaduvad nähtused. Rohkem on talviti vett. Mõistlik on kliimamuutustega kaasas käia ja nendega kohaneda. Veepall on juba ammu auväärne olümpiaala, miks ei võiks selleks saada ka veehoki?

Kiripoks

FOTO: Artur Kuus

Nüüd, mil võitlus lähisuhtevägivalla vastu on Eestis jõudnud kõige kõrgemale tasandile, presidendini, tuleks mõelda, kuidas – nagu ütlevad sportlased – oleks siit hea edasi minna. Olümpial, rahu peol, on klassikaline lähisuhtevägivallaala poks. Seda saab harrastada palju tsiviliseeritumalt. Eeskuju võib võtta kirimalest, kus vastased kirja teel oma käikudest ja vastukäikudest teineteisele teada annavad. See oleks nüüdisajal muidugi tapvalt aeglane. Moodsad kanalid, nagu instant messaging ehk interneti kiirsuhtlus, aitaks kiripoksi teha hullupööra tempokaks. «Vasaksirge pähe koos sammuga ettepoole.» – «Blokk.» – «Paremsirge kehasse koos sammuga ettepoole.» – «Blokk.»

Ilumaadlus

FOTO: Artur Kuus

See ei ole õiglane, ammugi mitte võrdõiguslik, et naistel on alasid, kus hinnatakse ilu – iluvõimlemine, kujundujumine – ja kuhu mehi võistlema ei lasta, samas kui naised on saanud sõnaõiguse meeste iidsetel aladel, nagu poks, judo, maadlus. Tõsi, ega üks õige mees tahagi iluvõimelda ja kujundujuda. Aga ilu võiks meeste pingutusis siiski rohkem hinnata. Kreeka-Rooma ja vabamaadluse kõrval, mis pole just teab kui esteetilised, võiks oma koha leida ka ilumaadlus, kus kohtunikud hindaks just võtete kaunidust.

Raskegolf

FOTO: Artur Kuus

Ausalt öeldes on juba ära tüüdanud golfimeeste jutt, et kepiga munasuuruse palli tagumine ning seejärel paarkümmend meetrit palli järel jalutamine on karm ja raske sport. Kui paigast peab lööma paarikilose raskuse – vaat see nõuaks tõelist keharammu! Lisaks suureneks ala telegeenilisus: raskegolfis oleks suur mänguvahend ekraanil palju paremini jälgitav, rääkimata efektsest paugust, kui pommpall pärast lendu murule kõmatab, auk järel.

Teatekarate

FOTO: Artur Kuus

Aitab omaette nokitsemisest, uue aja märksõna on «koostöö». Nii ka spordis: teatevõistlused muutuvad üha popimaks. Laskesuusatamises on kavas segateatesõit. Kelgutamise teatesõit on jõudnud isegi olümpiale, samuti võistkondlik iluuisutamine. Järelikult ei leidu individuaalala, mida ei saaks teha mitmekesi. Siit tuleb kodune ülesanne karate eksmaailmameistrile Marko Luhamaale, Arteri mullusuvisele kriitikule: mõelda välja ja anda meile teada, milles võiks seisneda segateatekarate!

Raskesuusatamine

FOTO: Artur Kuus

No ei ole Eesti laske- ega murdmaasuusatajatel viimastel talvedel minekut... Kuuldavasti olla asi selles, et suusatamine on muutunud üha rohkem jõualaks, kus maksab ülakeha ja õlavöötme sitkus. Kui nii, siis ei aita siin kosmeetilised parandused treeningumetoodikas, vaid tuleb minna täispangale. Jõutrennist peab saama A ja O! Sest kes teab, võib-olla muutuvad paari aasta pärast maailma tippsuusatajad ülakehast niivõrd tugevaks, et traditsioonilise suusatamise asendab tõstekangiga harrastatav raskesuusatamine.

Vasakukäeliste käsipall

FOTO: Artur Kuus

Kas vähemusi väärtustavas ja erinevusi hindavas maailmas on keegi üldse mõelnud, kui keeruline on paremakäeliste hulgas läbi lüüa vasakukäelistel, eriti aladel, kus käeline jõud, kiirus ja osavus on otsustav? Näiteks käsipallis. Jah, te taipate õigesti: vähemasti käsipallis peab maailma vasakukäeliste vähemus saama mängida isekeskis, ilma et paremakäelised neile oma patriarhaalset tahtmist peale suruks.

Batuudivibuhüpped

FOTO: Artur Kuus

Taliolümpial on selline ala, nagu vigurhüpped, mis on sümbioos suusatamisest ja vettehüpetest. Ehk teisisõnu: eri spordialasid kombineerides saab luua uusi põnevaid alasid. Variandid on lõputud. Näiteks võiks omavahel ristata batuudihüpped ja vibulaskmise, kus õhulennu ajal saltosid tehes tuleb ka vibust märklauda tabada. Nüüdisaja spordipublik januneb närvikõditava vaatemängu järele. Batuudivibuhüpetes saaks ta sellist vaatemängu kogu raha eest.

Skeleton

FOTO: Artur Kuus

Skeleton, kui te ei tea, on ala, kus tuleb kihutada mööda kurvilist jäärenni alla pea ees kõhuli kelgul lamades. Kiirused küünivad mõnikord 120–130 kilomeetrini tunnis. Hullumeelne, kas pole? Ingliskeelne sõna skeleton tähendab eesti keeles skeletti. Sedasi on ala nimesse justkui sisse programmeeritud vihje, millega selline pöörane kihutamine võib lõppeda. Nüüdisaja spordis on aga turvalisus saanud väärtuseks omaette. Niisiis, ühendagem skeletoni kaks tähendust ning las ohtlikust jäärennist kihuta edaspidi alla ainult luised tegelased, kel nagunii enam midagi kaotada pole.

Seotud lood
31.03.2017 03.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto