Sisukord
Kirjandus
Tänane leht
01.04.2017
Eesti Dilbert Male Horoskoop Mälumäng Tagakülg EKRE saadik küsis kuluhüvitise eest nõu erakonna aseesimehelt 1.04 Postimehe sisukord 1 Sevastopoli võitleja (2) Tallinnas tahab õppekeele erandit kolm kooli Kindral Einseln saadeti viimsele teekonnale Tsahkna ei taha PPA lennukulusid kaitse-eelarvest katta Eesti lühiuudised 1.04 Postimehe sisukord 2 Palju õnne Jääkaru või porikaru? Pagulaste purunenud muinasjutt (13) Lennukas roheline (1) Välismaa Indoneesia tüdrukud peavad läbi tegema sandistava siirderiituse Saksa populiste lõhestavad sisekriis ja sulav toetus (4) Välismaa lühiuudised 01.04. Libauudiseid laiast ilmast Proua Brexit Arvamus EKI keelekool: kiri võib ka luisata (1) Ene Pajula veste: mammi ei näe punasel värvil mingit süüd (3) Edasi 1975. aastal: nädal lõppes, teine algas Kalev Vilgats: Valter Ojakääru pärand Pärnusse? Aimar Altosaar: vananemisrõõm – taevatrepil seisma ei jääda (1) Mihkel Mutt: tõde on järel veel küllalt (12) Juhtkiri: ahneimad ahnemate hulgast (5) Eesti korvpalli valge laev Sevastopoli võitleja (2) Proua Brexit Lennukas roheline (1) Kultuur Filmiarvustus: helesinised amatsoonid ja kiilakas kurjam Kontserdipromootor Eva Palm: See on ikka päris hull bisnis! Tume ja värske Aja auk. Trummar saab kurjaks Sport Võit tõstis Levadia liidriks Eesti korvpalli valge laev Kellele on vaja paarismängu? Mart Seim on EMi eel uudses olukorras Rennisõidu treener: tipptaseme saavutamine on Kelly puhul tundide küsimus AK Maimu Berg kohtub Hitleriga Mihkel Mutt: tõde on järel veel küllalt (12) Vladimir Sazonov: Saddam Hussein oli Islamiriigi ämmaemand (11) Peeter Langovitsi tagasivaade: punk, Parrik ja kodutud koerad Mis elu see on?! Aimar Altosaar: vananemisrõõm – taevatrepil seisma ei jääda (1) Merilin Piipuu: Muuseum võib muuta sinu elu (1) Enn Vetemaa seni ilmumata intervjuus: kõik ajad on koledad ainult eemalt vaadates Martin Zobel: globaalmuutustest ja elurikkusest. Maa loodus hakkab väsima Vikerkaar loeb. Moralistlikud mõtted Tume ja värske Kontserdipromootor Eva Palm: See on ikka päris hull bisnis! Aja auk. Trummar saab kurjaks Eesti kultuuri täheatlas: eestlaste arhetüübid Andres ja Pearu Arter Trennis sensei Põllu ehk härra Karatega Kuhu minna Horoskoop Filmiarvustus: helesinised amatsoonid ja kiilakas kurjam Männiste Perebänd läheb esimesele suvetuurile Sõiduproov. BMW 5. seeria: Igaüks unistab «viiesest» (2) Kuidas kodustada pilve? Naljakad prillid on moes Steuermann Kristjan Järvi päästab klassikalist muusikat karidest Justin Petrone: täiskasvanute murdeiga Hingesugulane rebasega (2) Pärnu restoranid ärkavad talveunest Kiikhobu on jälle lastetoas Vanast spordist tüdinud? Siin teile midagi uut! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti kultuuri täheatlas: eestlaste arhetüübid Andres ja Pearu

1 min lugemist
Andres (Priit Loog) ja Pearu (Priit Võigemast), filmi «Tõde ja õigus» karakterite foto. FOTO: Renee Altrov / Allfilm

««Tõe ja õiguse» kõigist jagudest on dramatiseeringud olemas ja kõiki neid on ette kantud. Arvustusele ja publikule on neist etendusist peale muu eriti silma paistnud ja meeltesse sööbinud Andrese ja Pearu kujud. Et need kaks kanget vanameest kogu romaanis etendavat keskset osa – eriti esimeses ja viiendas jaos –, siis tärkas mõte valmistada dramatiseering, millesse oleks koondatud Andrese ja Pearu lugu tervikuna.»

Nõnda kirjutas 1938. aastal oma teatrikirjas «Andres ja Pearu» Anton Hansen Tammsaare. Aasta varem oli ühistöös Andres Säreviga valminud ning trükiski ilmunud samanimeline dramatiseering «Tõe  ja õiguse» I ja V köite põhjal. 1938. aastal järgnesid lavastused Estonias ja Ugalas.

Artiklis kommenteerib kirjanik oma suurteose peategelaste iseloomu ja käitumist ning selgitab nende kujutamist. «Tõe ja õiguse» dramatiseerimine algas aga juba 1932. aastal, kui romaani neljas köide oli alles ilmumisjärgus ja viies kirjutamisel (ilmus 1933). Draamastuudio toob 7. veebruaril 1932 esietendusega lavale Andres Särevi instseneeringu «Tõe ja õiguse» I osast pealkirja all «Vargamäe». 

Tammsaare elab kaasa oma suurteose jõudmisele teatrilavale. 1936. aastal ilmunud teatrikirjas «Draama ja dramatiseering» küsib ta retooriliselt: «Kas ei võiks romaanis näha samasugust tarka raamatut, millest võib teha sootuks uuesisulise draama või mitu draamat.» «Tõe ja õigusega» nii lähebki.

Teatriteadlane Lea Tormis on oma teatriloos («Eesti teater 1920 – 1940Ankur») põhjalikult jälginud «Tõe ja õiguse» käekäiku sõjaeelses Eesti teatris. Märgiline on pealkiri peatükile, milles ta seda teeb: «Teater toetub Tammsaarele ja Lutsule.» Mõlema mehe loomingu dramatiseeringud on kaasa aidanud nende kujunemisele eesti kultuuri tüvitekstideks. 

Seotud lood
31.03.2017 03.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto