Sisukord
Arvustused
Postimees
01.04.2017
Eesti Palju õnne Dilbert Male Horoskoop Mälumäng Sevastopoli võitleja (2) EKRE saadik küsis kuluhüvitise eest nõu erakonna aseesimehelt 1.04 Postimehe sisukord 1 Jääkaru või porikaru? Tallinnas tahab õppekeele erandit kolm kooli Kindral Einseln saadeti viimsele teekonnale Tsahkna ei taha PPA lennukulusid kaitse-eelarvest katta Eesti lühiuudised 1.04 Postimehe sisukord 2 Pagulaste purunenud muinasjutt (13) Tagakülg Välismaa Indoneesia tüdrukud peavad läbi tegema sandistava siirderiituse Saksa populiste lõhestavad sisekriis ja sulav toetus (4) Välismaa lühiuudised 01.04. Libauudiseid laiast ilmast Proua Brexit Arvamus EKI keelekool: kiri võib ka luisata (1) Ene Pajula veste: mammi ei näe punasel värvil mingit süüd (3) Edasi 1975. aastal: nädal lõppes, teine algas Kalev Vilgats: Valter Ojakääru pärand Pärnusse? Aimar Altosaar: vananemisrõõm – taevatrepil seisma ei jääda (1) Mihkel Mutt: tõde on järel veel küllalt (12) Juhtkiri: ahneimad ahnemate hulgast (5) Eesti korvpalli valge laev Sevastopoli võitleja (2) Proua Brexit Lennukas roheline (1) Kultuur Filmiarvustus: helesinised amatsoonid ja kiilakas kurjam Kontserdipromootor Eva Palm: See on ikka päris hull bisnis! Tume ja värske Aja auk. Trummar saab kurjaks Sport Võit tõstis Levadia liidriks Eesti korvpalli valge laev Kellele on vaja paarismängu? Mart Seim on EMi eel uudses olukorras Rennisõidu treener: tipptaseme saavutamine on Kelly puhul tundide küsimus AK Mihkel Mutt: tõde on järel veel küllalt (12) Vladimir Sazonov: Saddam Hussein oli Islamiriigi ämmaemand (11) Peeter Langovitsi tagasivaade: punk, Parrik ja kodutud koerad Mis elu see on?! Aimar Altosaar: vananemisrõõm – taevatrepil seisma ei jääda (1) Merilin Piipuu: Muuseum võib muuta sinu elu (1) Enn Vetemaa seni ilmumata intervjuus: kõik ajad on koledad ainult eemalt vaadates Martin Zobel: globaalmuutustest ja elurikkusest. Maa loodus hakkab väsima Vikerkaar loeb. Moralistlikud mõtted Tume ja värske Kontserdipromootor Eva Palm: See on ikka päris hull bisnis! Arter Kuhu minna Horoskoop Filmiarvustus: helesinised amatsoonid ja kiilakas kurjam Männiste Perebänd läheb esimesele suvetuurile Sõiduproov. BMW 5. seeria: Igaüks unistab «viiesest» (2) Kuidas kodustada pilve? Naljakad prillid on moes Steuermann Kristjan Järvi päästab klassikalist muusikat karidest Justin Petrone: täiskasvanute murdeiga Hingesugulane rebasega (2) Pärnu restoranid ärkavad talveunest Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vikerkaar loeb. Moralistlikud mõtted

2 min lugemist
Mihkel Mutt. FOTO: Arno Saar / SL Õhtuleht

Blaise Pascali (1623–1662) surma järel leiti tema maha jäänud paberite seast suur hulk harali ülestähendusi, mis anti postuumselt välja pealkirja all «Mõtted religioonist ja teistest asjadest». Mihkel Muti «Mõtetel» on Pascali omadega nii mõndagi ühist, ent veelgi selgemalt kuuluvad need ühte teise, ajaliselt ja ideeliselt küll lähedasse prantsuse mõttetraditsiooni, mille tuntuim esindaja on krahv de La Rochefoucauld (1613–1680).

Tõepoolest, Muti «Mõtted» on põhilaadilt moralistlikud maksiimid, kirjutatud ajastul, mida autori hinnangul iseloomustab ideede ja ideaalide taandumine.

Mihkel Muti moralistiks tituleerimine ei ole muidugi midagi uut. Arvustades 1985. aastal Muti «Keerukuju» joonistas Linnar Priimägi asjatundlikult välja noore kirjamehe moralistlikku loojakreedo (Looming 10/1985). Tosin aastat hiljem kinnitas seda hinnangut Kalev Kesküla, pealkirjastades oma retsensiooni Muti esseedest kui «Mihkel Mutt, eesti moralist» (Eesti Ekspress, 10. I 1997). Jah, võimalik, et eesti kultuuris polegi varem olnud nii väljapeetud ja viljakat moralisti.

«Mõtted» kinnitavad Muti mainet ajastuvaimu täpse diagnoosijana, tal on terav pilk märkamaks muutuvaid inimsuhteid, teisenevaid eluhoiakuid, väärtuste ümberhindamist. Tõsi, moralisti pilgule avaneb nüüdismaailmast ootuspäraselt lohutu pilt: ajalooteadvuse nõrgenemine, üldistusvõime kadumine, vaimuelu hõrenemine, teadmiste killustumine, piiride kaotamine, ajude äravool, virtuaalsusesse võõrandumine. Mutt ei lange siiski kordagi melanhooliasse, ent hõllandus ei ole talle võõras.

Mutt on natuurilt mõtleja, keda saab nimetada elutargaks, ta oskab elu vaadelda, veidi distantseeritult, ent ikka empaatiaga. Ja mis veelgi olulisem, ta oskab oma eluvaatlused sõnastada vaimukateks tähelepanekuteks. Kuid talle ei sobi raamatutarga roll, “Mõtete” kõige nõrgemad sissekanded (eeskätt III ja V osas) on need, kus autor võtab arutleda filosoofilistel ja teoloogilistel teemadel. Siin reedab teda vähene lugemus, libisemine klišeede ja eelarvamuste libedale pinnale.

Kuid moralistina ei püüagi Mutt mõtlemise abstraktseid tippe, tema keskkond pole mägede kõrgustikuõhk, vaid kõrtside ja kuluaaride sumbuurne õhustik. Mutt püüab maksiimideks ja refleksioonideks vormistada seda, mis parasjagu õhus. «Moralist on kirjanik, kes sõnastab tõdemusi, mis tema publikul on nagu «keele peal», aga mida publik ise välja öelda ei suuda,» sedastas Priimägi 1985. aastal tabavalt.

Mutt ise ennast raamatus moralistiks ei tunnista, pigem näib ta eelistavat «valgustatud rahvuslase» nimetust. Selles on kindlasti oma tõetera, eesti keele, kultuuri ja rahva saatus on Mutil pidevalt hinge peal. Kuid mulle tundub, et rahvuslus on siiski vaid tema pealmine kiht, meelelaadilt kuulub Mutt pigem 17. sajandi vaimuaristokraatia ridadesse, aega, mil vanad väärtused hakkasid hajuma, uued olid aga veel sõnastamata. Väga võimalik, et tulevastele mõtteloolastele on Muti «Mõtted» tänuväärt aines meie kaasaja mõistmiseks.

Mihkel Mutt «Mõtted», Loomingu Raamatukogu, nr 6–7, 2017, 101 lk

Mihkel Mutt «Mõtted», Loomingu Raamatukogu, nr 6–7, 2017, 101 lk FOTO: Raamat

«Vikerkaar loeb» on uus iganädalane veerg, kus ajakirja Vikerkaar toimetajad arvustavad uusi raamatuid.

Seotud lood
31.03.2017 03.04.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto