Sisukord
Tarbija
Postimees
30.03.2017
Eesti Vene kooli juht põrus järjekordses kontrollis Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Eesti lühiuudised Meeksi vald naaseb kadudes juurte juurde Tallinna sisekontroll uurib Meelis Pai tegevust Prantsuse tankid jõudsid Tapale ERR tahab ehitada uue telekompleksi Tõnis Palts võitis Krimmis esimeses geimis Vene sõjaväge (14) Uurimuses tunti huvi, kas mulgid on tõesti lollid (3) Töövõimetuse soovijad andsid arstidele väikseid rahasummasid (1) Rahapesu kriminaalmenetlus seisab Venemaa taga (2) Majandus Veebilehed ahvatlevad kurjategijaid VKG langes ilmselt Vene küberspionaaži ohvriks Majanduse lühiuudised Eesti ettevõte avas tehase Saksamaal Hiinlased investeerivad Teslasse Välismaa Filloni naine sai kaela ametliku süüdistuse Malta tutvustab eurokonservatiividele lõunamaist vaadet PERSOON. Villastest sokkidest loobuja Porošenko rääkis Euroopast ja Janša Sorose vandenõust 44 aastat abielu on läbi Välismaa lühid Arvamus Mare Ainsaar: kas seksuaalsuhe mehe ja naise vahel on õigustatud? (12) Taavi Minnik: Brexit ja populismilaine oleksid võinud jääda ka olemata (7) Igor Taro: miks hävitatakse Eesti maakonnad? (11) Postimees 1933. aastal: Kadrioru lossile ei ehitata mansardkorrust Juhtkiri: arstidega seotud korruptsioon pole vähenenud Hendrik Agur: olümpiakomitee suur töö, et normaalne inimene poleks Eestis defitsiit (2) Kultuur Enesehaletsuse 50 traadihalli varjundit 10 muusikasoovitust tänavuselt Tallinn Music Weekilt Kultuuri lühiuudiseid Sport Spordi lühiuudised Messita jäänud Argentina sattus kuristiku äärele Ameeriklasest kolumnist: Kotsari tähetund on ka Eesti tähetund Usust, Kostjast ja ühisest hingamisest (2) Kalevi hall toob tagasi ilusa mineviku Tarbija Kuidas oli lendamine 20 aastat tagasi? Postimehe lugeja küsib, piloot vastab Teise ilma läinud kõdunevad maa peal Kuulus vanglasaar võlub turiste Reisikülje lühiuudised Tartu Kas Tartu vald matab ERMi magalasse? (12) Politsei otsib süütajat: Hiinalinnas seitsme nädalaga seitse tulekahju ja üks sissepõlenu Tudengid valmistasid teeseenest nahka Alatskivi loss sai uue perenaise Pole need mulgid lollid ühtigi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Reisikülje lühiuudised

2 min lugemist

20

enim külastatud linna maailmas

Euromonitori aasta alguses välja tulnud uuring tõi 2015. aasta külastatavuse põhjal välja 20 turistide seas populaarsemat linna kogu maailmas, kirjutas Telegraph.

1. Hongkong – 26,6 miljonit külastajat

2. Bangkok – 18,7 miljonit külastajat

3. London – 18,6 miljonit külastajat

4. Singapur – 16,8 miljonit külastajat

5. Pariis – 15 miljonit külastajat

6. Macau – 14,3 miljonit külastajat

7. Dubai – 14,2 miljonit külastajat

8. Istanbul – 12,4 miljonit külastajat

9. New York – 12,3 miljonit külastajat

10. Kuala Lumpur – 12,1 miljonit külastajat

11. Shenzhen – 11,4 miljonit külastajat

12. Antalya – 10,8 miljonit külastajat

13. Rooma – 9,55 miljonit külastajat

14. Taipei – 9,04 miljonit külastajat

15. Soul – 8,82 miljonit külastajat

16. Phuket – 8,8 miljonit külastajat

17. Tokyo – 8,45 miljonit külastajat

18. Guangzhou – 7,95 miljonit külastajat

19. Miami – 7,6 miljonit külastajat

20. Pattaya – 7,49 miljonit külastajat

Uus-Meremaal napib turistidele hotellitube

Uus-Meremaa üritab hakkama saada üha suureneva turistide hulgaga, sest seda maad külastavate inimeste arv hakkab tasapisi üle käima võimalikest voodikohtade arvust.

Riik on selleks aastaks ennustanud 3,1 miljonit turisti, aga juba eelmisel aastal oli turistide arv 3,5 miljonit, kirjutas Telegraph. 2022. aastal tuleb ilmselt valmistuda 4,5 miljoniks turistiks.

Koos reisihuviliste suurenemisega suureneb aga ka mure nappivate voodikohtade pärast. Näiteks on Aucklandi hotellitoad üsna kehvasti varustatud ja paljud neist on praegu renoveerimisfaasis. Inimesi majutatakse korteritest tehtud hotellitubades ja erainvestorid pakuvad majutust oma kodudes või üüripindadel.

Peamiselt on majutusprobleemid Aucklandis, Rotoruas, Christchurchis, Wellingtonis ja Queenstownis. Suur nõudlus on kergitanud ka hotellitubade hindu, eelmise aasta jooksul tõusis hind 2015. aastaga võrreldes üheksa protsenti.

Miks on lennukitel ovaalsed aknad?

See oli alles 1950. aastate lõpus, kui kasutusele võeti ovaalsete akendega lennukikabiinid, ja muutus ei toimunud mitte ilu pärast, vaid hoopis muul põhjusel, vahendas Telegraph. Maailma esimesel kommertsliine teenindaval lennukil de Havilland Comet, mis muutis õhuliiklust paljude inimeste jaoks, olid 1949. aastal kandilised aknad.

Kandilised aknad said aga seda tüüpi lennukitele pärast paari katastroofi saatuslikuks. 1954. aastal juhtus kaks õnnetust, mis nõudsid kokku 56 inimelu. Õnnetuste põhjuseks toodi lennukikere konstruktsioon. Nõrkus avaldus kere keskosa akendel, mille nurgad said rõhu vahetudes liiga suure surve osaliseks.

Pärast mitmeid uurimisi selguski, et paljude lennukikerede katki minemise põhjuseks olid just kandilised aknad. See sundiski de Havillandi oma disaini muutma ja võtma kasutusele ümmargused aknad. Nende eeskuju järgisid ka teised lennufirmad.

Seotud lood
29.03.2017 31.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto