Sisukord
Kultuur
Postimees
01.04.2017
Eesti Palju õnne Dilbert Male Horoskoop Mälumäng Sevastopoli võitleja (2) EKRE saadik küsis kuluhüvitise eest nõu erakonna aseesimehelt 1.04 Postimehe sisukord 1 Jääkaru või porikaru? Tallinnas tahab õppekeele erandit kolm kooli Kindral Einseln saadeti viimsele teekonnale Tsahkna ei taha PPA lennukulusid kaitse-eelarvest katta Eesti lühiuudised 1.04 Postimehe sisukord 2 Pagulaste purunenud muinasjutt (13) Tagakülg Välismaa Indoneesia tüdrukud peavad läbi tegema sandistava siirderiituse Saksa populiste lõhestavad sisekriis ja sulav toetus (4) Välismaa lühiuudised 01.04. Libauudiseid laiast ilmast Proua Brexit Arvamus EKI keelekool: kiri võib ka luisata (1) Ene Pajula veste: mammi ei näe punasel värvil mingit süüd (3) Edasi 1975. aastal: nädal lõppes, teine algas Kalev Vilgats: Valter Ojakääru pärand Pärnusse? Aimar Altosaar: vananemisrõõm – taevatrepil seisma ei jääda (1) Mihkel Mutt: tõde on järel veel küllalt (12) Juhtkiri: ahneimad ahnemate hulgast (5) Eesti korvpalli valge laev Sevastopoli võitleja (2) Proua Brexit Lennukas roheline (1) Kultuur Filmiarvustus: helesinised amatsoonid ja kiilakas kurjam Kontserdipromootor Eva Palm: See on ikka päris hull bisnis! Tume ja värske Aja auk. Trummar saab kurjaks Sport Võit tõstis Levadia liidriks Eesti korvpalli valge laev Kellele on vaja paarismängu? Mart Seim on EMi eel uudses olukorras Rennisõidu treener: tipptaseme saavutamine on Kelly puhul tundide küsimus AK Mihkel Mutt: tõde on järel veel küllalt (12) Vladimir Sazonov: Saddam Hussein oli Islamiriigi ämmaemand (11) Peeter Langovitsi tagasivaade: punk, Parrik ja kodutud koerad Mis elu see on?! Aimar Altosaar: vananemisrõõm – taevatrepil seisma ei jääda (1) Merilin Piipuu: Muuseum võib muuta sinu elu (1) Enn Vetemaa seni ilmumata intervjuus: kõik ajad on koledad ainult eemalt vaadates Martin Zobel: globaalmuutustest ja elurikkusest. Maa loodus hakkab väsima Vikerkaar loeb. Moralistlikud mõtted Tume ja värske Kontserdipromootor Eva Palm: See on ikka päris hull bisnis! Arter Kuhu minna Horoskoop Filmiarvustus: helesinised amatsoonid ja kiilakas kurjam Männiste Perebänd läheb esimesele suvetuurile Sõiduproov. BMW 5. seeria: Igaüks unistab «viiesest» (2) Kuidas kodustada pilve? Naljakad prillid on moes Steuermann Kristjan Järvi päästab klassikalist muusikat karidest Justin Petrone: täiskasvanute murdeiga Hingesugulane rebasega (2) Pärnu restoranid ärkavad talveunest Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aja auk. Trummar saab kurjaks

2 min lugemist
Public Enemy FOTO: Kuvatõmmis

Jim Jarmuschi filmis «Ghost Dog» tapetakse üks gangster kõige veidramal moel, valamu alt läbi toru üles tulistades. Gangster on vannitoas, lakub juukseid, tal on hea olla, ta laulab laulu. Ta laulab Public Enemyt.

Kui Chuck D hüüdis: «Hear the drummer get wicked!», mõtles ta üsna kindlasti James Browni bändi Clyde Stubblefieldi, keda on nimetatud original funky drummer’iks. Muusikamaailm kaotas 2017. aasta algul ajaloo kaks kõige inspireerivamat trummarit: Stubblefieldi ja Cani Jaki Liebezeiti. See, kuidas Stubblefield rütme ladus, oli teadus. Kuid James Browni bändis pidi olema, Brown oli pedantne mees.

Ka see, kuidas PE kaks aastakümmet hiljem biite ehitas, oli teadus. Midagi juhuslikku ei tehtud. Hausimehel Theo Parrishil on lugu «Levels», mis sämplib Sam Jacksoni juttu filmist «Jackie Brown», kus Sam ütleb, et võid mu muusikat kuulata, aga ära midagi paigast ära keera, mul on kõik timmitud. PE miinide panemiseks ja leidmiseks oli vaja pommirühma ning see oli neil ka olemas nupukeerajate Bomb Squadi kujul. PE tipp-plaadil «It Takes a Nation of Millions to Hold Us Back» (1988) olid vennad Hank ja Keith Schocklee ning Eric Sadler peamine produktsioonirühm, vähemal määral lõi kaasa ka Chuck D.

PE pidi teisel plaadil rohkem vaeva nägema, sest nende esimene oli plaadifirmas kuidagi toppama jäänud ja muu hiphopirahvas, eriti Eric B & Rakim, läks mööda. Hankil oli sadu teooriaid helisageduste, dissonantsi ja muu sellise kohta. Vinüülimaailma raisakotkas Keith lohistas välja uskumatud teosed, peamiselt «post-disco disco». Üle 10 000 plaadi kataloogiti muu hulgas selle järgi, mitu biiti kõlas minutis ja kuidas rahvas sellele reageeris. Vana muusik Sadler, sündimängija, tõlkis vendade soovid stuudioinseneride keelde.

PE ei jätnud sämplit alasti. Sämpli ja trummimasina vahel ei tohtinud õhku olla. See oli lahingumuusika, politseiraadio välksõjapopp. Kui sämpel oli liiga puhas, viskas Hank plaadi põrandale, trampis selle otsas ja pani uuesti peale.

Pea iga lugu sellel plaadil sämplis Browni. Stubblefieldi tuntuimat käiku «Funky Drummerist» sämplis lugu «Bring The Noise». PE tõi müra. Selles loos leidus veel kaks Browni sämplit, olid ka Malcolm X ja Funkadelic, aga «Funky Drummer» oli Hanki piim, mille abil ta kooki tegi.

«Rebel Without a Pause» algas Browni vallandatud bändi The J.B.’s loo «The Grunti» saksofonide häiresignaaliga. Kui radikaalne põhi valmis sai, mängis Chuck kohe seda stuudio kõrval tolgendavale kolmele noorukile. Need hakkasid bugivugima ning neist said Busta Rhymes, Dinco D ja Charlie Brown grupist Leaders of the New School.

Loos «Night of the Living Baseheads» plahvatas sämpleid lausa 18. Vähemalt 18. Me kasutame sämpleid nagu kunstnik värvi, ütles Hank.

Seotud lood
31.03.2017 03.04.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto