Sisukord
Arvustused
Postimees
08.04.2017
Eesti Eesti Muusika Päevade heliloojapreemia pälvis Toivo Tulev Horoskoop Teadustöö või soov panna okupandile vastu lõugu? (14) Dilbert Mälumäng Male Palju õnne Tagakülg Linnud-loomad tervitavad päikest Toomi välispoliitiline soolo tekitas pahameele (1) Ajateenistusest kõrvalehoidja võib jääda juhtimisõiguseta Inimeste ükskõiksus võinuks Rakvere poisil elu maksta (1) Riidepoe keldrisse varjunud eestlanna: hirm on väga suur IRLi «poistebänd» otsib poliitraketile uut kütust (21) Välismaa Kuidas reageeris maailm Donald Trumpi otsusele rünnata Süüria režiimi? (6) Ameerika kostitas Süüriat rakettidega Kuidas reageeris maailm Donald Trumpi otsusele rünnata Süüria režiimi? Terror tungis Stockholmi südalinna Toomi välispoliitiline soolo tekitas pahameele (1) Riidepoe keldrisse varjunud eestlanna: hirm on väga suur Volkeri hinnangul andis Trump vajaliku signaali tegutsemisvalmidusest Trump pani USA-Vene suhted uutele alustele Trumpi punane joon andis mässulistele rohelise tule Vene ekspert: Vene õhutõrje ülem Süürias võidakse välja vahetada Arvamus Marti Aavik: immigratsioon ei ravi (5) Mart Kivastiku veste: viimane samurai Targemana tagasi Trumpi tõeline üllatus (2) Staarkriminaal (1) Moslemite vaenlane (4) Tiit Kändler: inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega (7) Juhtkiri: läänemaailm polegi hambutu (11) Postimees 1936. aastal: Tallinna lapsed suveks maale Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: «Wiiralti tamm» ja «Virve» Nädala plaat. Kõige kaasaegsem muusika Vikerkaar loeb. Jumala loomine inimese näo järgi Aja auk. Elu noateral Hea mõte liiga paljude sõnadega Kiek in de Kök: ühe fotonäituse lugu Äärmuslik ja mõjuv Marina Abramović (1) Sport Eesti alustas Monaco vastu hästi Eestlaste üürike reedene rõõm Seitseteist udust hetke Shanghais Kelly Sildaru – ajastu märk Eesti ja maailma spordis Postimees Splitis: kas tõstmise EMil paugutatakse ebainimlikke tulemusi viimast korda? Tarbija Kui labidas mulda läheb, hakka istutama AK Tänapäeva tehnoloogia ja suurte avastuste alustala: lainikud Peeter Langovitsi tagasivaade: tragöödia Halinga turvakodus Šariaadist, häbist ja naiseks olemisest (10) Tiit Kändler: inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega (7) Seppo Zetterberg: mõte Soome ja Eesti kaksikriigist Galerii ja video: Aceh elab šariaadiseaduste raudses haardes (1) Eesti kultuuri täheatlas: «Wiiralti tamm» ja «Virve» Et meist ei saaks hääletud uppujad pildi ilu nimel (1) Vikerkaar loeb. Jumala loomine inimese näo järgi Aja auk. Elu noateral Hea mõte liiga paljude sõnadega Arter Filmiarvustus: Eneseotsingud Pariisi taeva all Horoskoop MängudeÖÖ: videomängu entusiasti kohustuslik ajaviide Ära treeni tühja! Mis on sinu trennitüüp? Autoklassik: Mercedes-Benz C63 AMG. Bassiga pikitud tenor Moevitamiinid meestele Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus unustab halva Naised maadlusmatil - õudus või vaatemäng? Isetehtud tsikkel - mehaaniline skulptuur Linnapuhkus Keilas Ilona Leib: kaotaks ennast võitjaks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vikerkaar loeb. Jumala loomine inimese näo järgi

2 min lugemist
Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga. FOTO: Erik Prozes

Kohustuslik element iga 19. sajandi haritlase eluloos oli kriis. Enamasti seisnes see usukaotuses. Süda tahtis uskuda piiblilugusid ja hauatagust elu, teaduslikult teritunud mõistus ei lasknud. Astronoomia, geoloogia ja evolutsiooniõpetus näisid õõnestavat usu jalgealust.

Tänapäeval on lood pigem vastupidi. Mõistus võib meid juhtida tunnistama mingisugust «filosoofide jumalat» või vähemalt ei räägi selle olemasolule vastu. Aga uhke süda ei tunne, miks sellist tegelast kartma või armastama peaks või millised kohustused ja käitumisviisid tema olemasolust järelduksid.

Vaimsest kriisist ei pääsenud ka Ludwig Feuerbach (1804–1872), põnevalt piiripealne kuju religiooni mõtestamisloos. Pärast teoloogiastuudiumi jõudis ta äratundmisele, et kristluse tuumaks on hoopis inimene ise, olgugi võõrandunud ja enesele arusaamatul kujul. Feuerbachi tasub võrrelda sajand varasema valgustusmõtleja David Hume'iga (kelle usualased kirjutised ilmusid AERi sarjas 2015). Hume taandab meie usutunded hirmudele ja pugemiskalduvusele ning kirjeldab antropoloogiliselt terase sulega religiooni paratamatut pendeldamist järjekinda, kuid inimkauge monoteismi ning segase, kuid tundeid siduva polüteismi vahel.

Feuerbachi usutunded on sügavamad ja avaramad. Nii nagu Hume, oli Feuerbach üks esimesi tunnete (ja kehalisuse) tähtsustajaid filosoofias. Aga religioonis väljenduvate inimtunnete skaala on Feuerbachi silmis suurem. Samas pani ta religioonile süüks inimsoo kogukondlikkuse, kommunaalsuse killustamist moodsaks individualismiks. Religiooni ületamine tähendaks kogukondlikkuse taastumist.

Feuerbach oli käinud Hegeli spekulatiivse idealismi koolis. Talle oli enesestmõistetav, et Hegeli loogilisus, olemise viimine mõistuse ja mõistete alla on filosoofia kui mõtlemistöö lõppjaam. See aga tähendas, et filosoofiast tuli väljuda. 19. sajandil väljuti Hegelist (ehk filosoofiast) kahe ukse kaudu. Eksistentsialistid (nt Kierkegaard) osutasid, et aega, hetke, nüüd-olemist ja sündmuslikkust mõistetele taandada ei saa. Kõik tähtis sünnib hüpetest tundmatusse. Materialistid nagu Feuerbach osutasid, et mõistetele ei saa taandada ruumi, siin-olemist, keha ja kannatusi. Mõistetega maletamise asemel tuleb üle minna praktilisele tegevusele. Feuerbachil võtab praktika tundelise inimarmastuse kuju.

Kõik ENSV üliõpilased pidid diamati seminaritekstina lugema Friedrich Engelsi brošüüri «Ludwig Feuerbach ja saksa klassikalise filosoofia lõpp» ja Marxi teese Feuerbachist. Kuna Feuerbachi enda tekste saadaval polnud, õpiti neist enamasti pähe vaid mõni mantra (filosoofia põhiküsimus, lapse koos pesuveega väljaviskamine jms).

Tänu Riin Kõivu suurepäraselt koostatud, kommenteeritud ja järelsõnastatud raamatule pääseme nüüd sellele radikaalsele mõtlejale lähemale. Feuerbachiga tutvumine aitab muuhulgas ära tunda ka hilisema kommunismi usulise põhja, mida raevukalt salata püüti. Marxi soov «inimene inimesele tagasi anda» lähtus 19. sajandil tajutud kristluse kriisist ja selle tõlgendustest Feuerbachil.

Ludwig Feuerbach «Tuleviku filosoofia alused» FOTO: Raamat

Ludwig Feuerbach «Tuleviku filosoofia alused»

Koostanud ja tõlkinud Riin Kõiv

Ilmamaa 2016, 335 lk

Seotud lood
07.04.2017 10.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto