Sisukord
Uudised
Tänane leht
04.04.2017
Eesti Plahvatuskoha lähedal asuva Peterburi Jaani kiriku töötajail oli täna õnneks puhkepäev Dilbert Mälumäng Horoskoop Palju õnne Tagakaas Male Märtsi rängimad liiklusõnnetused juhtusid Virumaal Riigikontroll soovitab muuta omavalitsuste rahastamist Parvlaevade hilinemine tõi neli miljonit eurot tulu Vandaalitseja lõhkus Valgas hulga aknaid Umbusalduse äärel Tsahkna: üllatust polnud (2) Majandus Britid ostsid ära ühe Eesti tuntuma idufirma Rail Balticu maksumus on 5,8 miljardit eurot Eesti majanduse lühiuudised Eestlased armastavad uusi autosid ja laenamist (2) Soomet on tabanud turismibuum Seljad kokku, kett peale, kramp välja ja uut Eestit tegema (2) Välismaa Plahvatuskoha lähedal asuva Peterburi Jaani kiriku töötajail oli täna õnneks puhkepäev Venemaa on üks suuremaid panustajaid ISISe ridadesse Andrei Kuzitškin: surmast lahutas üks minut ja üks kilomeeter Lenini võit on hea uudis Assange’ile Saksa britid kindlustavad Brexiti-järgset tulevikku Ecuadori valimised võitis Lenin Peterburi metroos kärgatas plahvatus Egiptuse juudid üritavad kaduvat pärandit elus hoida Arvamus Anu Realo: kas kriitika MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi aadressil on «alati õigustatud» või on «tõde kusagil vahepeal» (4) Mihhail Korb vastuseks Igor Tarole: maakondi ei hävita keegi (1) Jarmo Mäkelä: Kremli mõttepaus ja Soome tõrvamine (3) Juhtkiri: tragöödia lähedases linnas (1) Aivar Pau: lähen täna arsti juurde, ehkki see ei peaks nii olema (5) Postimees 1894. aastal: koolid toodavad elukaugeid riigiametnikke Asta Õim: võta heaks või pane pahaks (4) Kultuur Maaelunäitus viskab ninna nii õigena tunduvat lõhna Sport Spordi lühiuudised Kotsari tiimi põhitegijad lahkuvad, pikki tuleb juurde Järjekordse suure võiduga tagasi tippu Enneolematu skandaal meistriliigas ehk kuidas neli klubi tartlastele kambaka tegid Leho Pent sai kauaoodatud EMi eel vigastada AK Maaelunäitus viskab ninna nii õigena tunduvat lõhna Tartu Sentimeetrite mäng parklas on silmaga näha ja rooli taga tunda (1) Laeva vallamajas tuleb peagi sotsiaalmaja soolaleivapidu Tartu lennujaam valmistub töötama Tallinna varulennuväljana Üle ukse tõstetud kastis peitus ootamatu aare Toome nõlv saab metallist piirde Sinine silm maadlusneidu nutma ei aja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Seljad kokku, kett peale, kramp välja ja uut Eestit tegema

5 min lugemist
Peeter Smitt ettevõttest Nortal leiab, et firmadel võiks olla suurem vabadus koguda inimeste kohta mitmesuguseid andmeid, nii sünnivad uuel tasemel teenused. FOTO: Eero Vabamägi

Kahekümne aasta eest ülikiire hoo sisse saanud Eesti innovatsioonirattal on praeguseks tekkinud kramp ning ainus võimalus seda kuidagi käima panna on ettevõtted, ametnikud ja poliitikud ühe laua taha saada ja asuda looma avatud andmete põhiseid järgmise põlvkonna teenuseid, leiab Eesti IT-lahendusi Lähis-Idasse eksportiv Peeter Smitt ettevõttest Nortal.

Tellijale Tellijale

«Seda innovatsiooni, särtsu, julgust ja tahtmist, mis 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses riigi poolt tuli, on praegu vähemaks jäänud. Kett on nagu maha käinud. Tundub, et kõige tehtu üleval hoidmine võtab ära palju energiat, et siit edasi minna. Suured plaanid on seisma jäänud, ei ole kuskilt kosta uusi X-teid (X-tee – Eesti andmebaase ühendav andmevahetuskiht – toim) ja digiallkirju,» tõdes Peeter Smitt.

-Puhkaja konkurentsist väljas

Keegi ei taha muidugi öelda, nagu olnuks tulu parem ja lihtsam deklareerida paberdeklaratsioone täites või saanuks elektri eest kiiremini maksta teenindusbüroos. Ent e-teenuste siit ja sealt lihvimise, ülevärvimise ja kokkutõmbamise asemel oleks Smitti sõnul viimane aeg hakata toetama innovatsiooni ning ainus õige tee selleks on leida koht ja vorm, kus riik ja üha tugevamaks muutuv IT-ettevõtlus saaksid seljad kokku panna.

«Huvi selleks on, aga pole õiget kohta, kus need kokku saaksid,» märkis Smitt. Moore’i seadus viitab, et umbes iga 18 kuu tagant kahekordistub arvutite võimsus ja see rütm dikteerib ka e-teenuste ja muude e-teemade arengu kiiruse, võimaldades luua uusi ja keerulisemaid teenuseid kui enne. See tempo eeldab, et pidevalt tuleb midagi uut teha ja kes puhkama jääb, langeb konkurentsist välja.

Uusi ja rabavaid ideid võib tulla ju igalt poolt. Riik võib täiesti vabalt teha ise innovatsiooni, vähemalt niikaua, kui suudab hoida tööl innovaatilisi inimesi. Loomulikult võib algallikaks olla ka eraettevõtlus ja riigi roll oleks sel juhul kuulata ja kuulda võtta. Igal juhul peab innovatsioonimeelsus olema selle pool, kellelt tellimus tuleb – ka riigil.

03.04.2017 05.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto