Sisukord
Arvamus
Postimees
04.04.2017
Eesti Plahvatuskoha lähedal asuva Peterburi Jaani kiriku töötajail oli täna õnneks puhkepäev Dilbert Mälumäng Horoskoop Palju õnne Tagakaas Male Märtsi rängimad liiklusõnnetused juhtusid Virumaal Riigikontroll soovitab muuta omavalitsuste rahastamist Parvlaevade hilinemine tõi neli miljonit eurot tulu Vandaalitseja lõhkus Valgas hulga aknaid Umbusalduse äärel Tsahkna: üllatust polnud (2) Majandus Britid ostsid ära ühe Eesti tuntuma idufirma Rail Balticu maksumus on 5,8 miljardit eurot Eesti majanduse lühiuudised Eestlased armastavad uusi autosid ja laenamist (2) Soomet on tabanud turismibuum Seljad kokku, kett peale, kramp välja ja uut Eestit tegema (2) Välismaa Plahvatuskoha lähedal asuva Peterburi Jaani kiriku töötajail oli täna õnneks puhkepäev Venemaa on üks suuremaid panustajaid ISISe ridadesse Andrei Kuzitškin: surmast lahutas üks minut ja üks kilomeeter Lenini võit on hea uudis Assange’ile Saksa britid kindlustavad Brexiti-järgset tulevikku Ecuadori valimised võitis Lenin Peterburi metroos kärgatas plahvatus Egiptuse juudid üritavad kaduvat pärandit elus hoida Arvamus Anu Realo: kas kriitika MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi aadressil on «alati õigustatud» või on «tõde kusagil vahepeal» (4) Mihhail Korb vastuseks Igor Tarole: maakondi ei hävita keegi (1) Jarmo Mäkelä: Kremli mõttepaus ja Soome tõrvamine (3) Juhtkiri: tragöödia lähedases linnas (1) Aivar Pau: lähen täna arsti juurde, ehkki see ei peaks nii olema (5) Postimees 1894. aastal: koolid toodavad elukaugeid riigiametnikke Asta Õim: võta heaks või pane pahaks (4) Kultuur Maaelunäitus viskab ninna nii õigena tunduvat lõhna Sport Spordi lühiuudised Kotsari tiimi põhitegijad lahkuvad, pikki tuleb juurde Järjekordse suure võiduga tagasi tippu Enneolematu skandaal meistriliigas ehk kuidas neli klubi tartlastele kambaka tegid Leho Pent sai kauaoodatud EMi eel vigastada AK Maaelunäitus viskab ninna nii õigena tunduvat lõhna Tartu Sentimeetrite mäng parklas on silmaga näha ja rooli taga tunda (1) Laeva vallamajas tuleb peagi sotsiaalmaja soolaleivapidu Tartu lennujaam valmistub töötama Tallinna varulennuväljana Üle ukse tõstetud kastis peitus ootamatu aare Toome nõlv saab metallist piirde Sinine silm maadlusneidu nutma ei aja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jarmo Mäkelä: Kremli mõttepaus ja Soome tõrvamine

3 min lugemist
Jarmo Mäkelä FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Ajakirjanik Jarmo Mäkelä kirjutab, et Soome on jäänud viimasel ajal tugevalt Kremli-meelse meedia hambusse.

Välispoliitika asjatundjad usuvad, et Venemaa kõrgeimas juhtkonnas on praegu mõttepaus.

Kreml oli kõvasti panustanud sellesse, et Donald Trump valitakse Ameerika Ühendriikide presidendiks. Kui nii juhtuski, olid ootused suured. Survet lisati Ukrainas, Süürias, Liibüas ja Balkanil, uskudes, et Washingtonis saab Kremli tegevusele osaks mõistmine. Ja ka kahe riigi omavahelistes suhetes koidab uus, võrdse partnerluse ja «diilide» aeg.

Peagi tuli siiski ilmsiks, et need lootused on alusetud. Traditsiooniline välispoliitiline eliit suunas Trumpi Venemaa suhetes kõrvalteele. Seal püsib Trump seni, kuni Ühendriikide erinevad asutused uurivad, kuidas Venemaa võib-olla toetas Trumpi kampaaniat ja mida võidi lubada vastutasuks selle toetuse eest.

Venemaa meedia Soomet puudutavate kirjutiste jälgimisest ei saa teha sirgjoonelisi järeldusi, milliste järeldusteni Kremli mõttepaus on viimas. Mõningaid kaudseid viiteid on siiski näha.

Kui kaitseminister Jussi Niinistö (Põlissoomlased) märtsi teises pooles Washingtonis käis ja oma ametivenna James Mattisega kohtus, jälgis Venemaa meedia seda justkui kõrgetasemelist riigivisiiti.

Uudiste juhtmõtteks oli väide, et kohtumise ajal peetud jutuajamiste üle valitses ühise probleemina mõistetud Venemaa agressioon. Visiidi järel esitatud kommentaaridest õhkus aga juba sügavat frustratsiooni. Uudisteagentuur Novosti avaldas 23. märtsil toimetaja Aleksandr Hrolenko pika hinnangu, mille pealkiri oli «Miks surub USA Soomet NATO alla?».

Ühendriikide uue presidendi kohta ütles Hrolenko, et «Trumpist on saamas tüüpiline ja ennustatava käitumisega president, kes teeb lähedast koostööd NATOga».

Põhja-Euroopa maadele tähendab see Hrolenko järgi seda, et «nende kaitsekulutustega seotud kohustused Euroopa Liidu ja NATO suunas kasvavad». Nii hoolimata sellest, et Erkki Tuomioja (sotsiaaldemokraat), keda Hrolenko nimetab Soome välisministriks (Tuomioja oli viimati välisminister 2011–2015 – toim), on öelnud, et Venemaa ja Soome piir on üks maailma rahulikumatest ja mõte NATO vägede paigutamisest sellele piirile on halb.

Soome parlamenti laidab Hrolenko selle eest, et see muudab riigikaitset puudutavaid seadusi ning annab kaitsele raha juurde. «Nii loobub Soome ilma vastupanuta oma neutraalsusest,» järeldab Hrolenko ja lisab: «Paistabki olevat võimalik, et tegemist on Põhja-Euroopa ühiste relvajõudude loomisega Ameerika ja NATO juhtimisel.»

Sama joont järgis politoloog Juri Svetov, kurtes raadio Sputnikule antud intervjuus: «Ameerika presidendid vahetuvad, aga püüdlus tõmmata Soome NATOsse säilib ikkagi.» Ta seletas nii: «Ameeriklased tunnevad, et on sõjalistes tegevustes mahajääjad arktilistel aladel ja Soome on neile selles hea eelpost.»

Kui plaanid on nii vussi läinud, siis on mõistetav, et Venemaa kasutab ära iga võimalust, et olukorda kohendada. Soome võib Arktika nõukogu tulevase eesistujamaana pakkuda nüüd häid teeneid tippkohtumise vormis, sellest õlekõrrest paistis president Vladimir Putin eelmisel neljapäeval Arhangelskis rõõmuga kinni haaravat.

Tegelikult oli aga Arhangelski kohtumise tähtsaim tulemus uudisteagentuuri Novosti uudis, mille järgi Karjalas asuva Krasnõi Bori keskkonnaohtliku prügila puhastamist puudutav koostöödokument kirjutatakse alla juuni alguses Peterburis.

Selge näite Venemaa meedia kombest tõrvata oma piirinaabreid andis vana hea Pravda 29. märtsil. Selle toimetaja oli vestelnud Johan Bäckmaniga sõnavabaduse olukorrast Soomes ja Euroopas. Venemaa ajakirjanduse kohta ütles Bäckman, et see on kvaliteetne ja sügavuti minev.

Euroopa Liit ja NATO rakendavad Bäckmani sõnul seevastu «uut laadi totalitarismi, mille olemuslik osa on informatsiooni kättesaadavuse piiramine ja otsene valetamine». Soomet peab Bäckman ses suhtes võib-olla isegi hullemaks kui Põhja-Koread – tema sõnul on järelevalve range ja tsensuur puudutab kõike.

29. märtsi Nezavissimaja Gazetas sattus torgete sihtmärgiks isegi president Tarja Halonen. Põhjus oli tema Valdai-klubi üritusel öeldu, president Putini silmade läbi nähtuna ärritav jutt sellest, kuidas Soomes helistati kirikukelli Aleppo pommitamise ohvrite mälestuseks.

* Artikkel ilmus eile ajalehes Helsingin Sanomat

Seotud lood
03.04.2017 05.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto