Märtsi rängimad liiklusõnnetused juhtusid Virumaal

Jõhvi vallas 23. märtsil juhtunud liiklusõnnetuses hukkus 10-aastane tüdruk. FOTO: Politsei- ja piirivalveamet

Tänavu kolme esimese kuuga on Eestis vee-, tule- ja liiklusõnnetustes hukkunud 33 inimest, aasta tagasi oli see arv 37. Kõik inimohvreid nõudnud liiklusõnnetused juhtusid märtsis Lääne- ja Ida-Virumaal.

Liikluses on tänavu surma saanud 14 ja vigastada 323 inimest, mullu samal perioodil sai surma 17 ja vigastada 358 inimest. 

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe tõi välja, et ainuüksi möödunud kuul sai teedel surma seitse inimest ning arstide abi vajas 83 liiklejat. «Kõik viis kõige raskemate tagajärgedega õnnetust juhtusid Lääne- ja Ida-Virumaal,» nentis Tikerpe.

Ehkki tänavu on liikluses hukkunud juba 14 inimest, on Tikerpe sõnul must periood alles ees. «Soojade ilmadega liiguvad inimesed rohkem ning mida rohkem on inimesi, seda suurem on võimalus õnnetusse sattuda. Piisab selgest nähtavusest ja headest teeoludest ning juhid ei taju enam kiiruse ohte, kuid kiirus tapab aastaajast sõltumata.»

Aprillist augusti lõpuni saab meie teedel surma veerandsada ja vigastada üle 800 inimese.

Joobes juhid on sel aastal põhjustanud ühe inimese surma ja nende tõttu on 32 liiklejat vajanud arstiabi. Üleüldse on juhtimiselt eemaldatud 1407 joobes juhti ning neist 574 suhtes alustati ka kriminaalmenetlust.

Veeõnnetustes on tänavu surma saanud kümme inimest ehk kahe võrra rohkem kui mullu samal ajal. Seitse inimest uppus siseveekogudes, üks inimene oma kodus vannis ja kaks inimest kalastades jääauku kukkudes.

Paraku on tänavu veeõnnetustes elu kaotanute seas ka üks kolmeaastane laps, kes uppus 9. märtsi õhtul kodu lähedal asuvasse jõkke.

Tulekahjus on sel aastal hukkunud üheksa inimest, mullu samal ajal 15. Kolm inimest hukkus suitsetamisest alguse saanud tulekahjus. Kaks inimest sai surma rikkis elektriseadme – soojapuhuri ja valgusti – kasutamisest alguse saanud tulekahjus. Neli inimest hukkus hoonetes, mis olid tules niivõrd hävinud, et tekkepõhjust ei olnudki võimalik välja selgitada.

Päästeameti ekspert Kairet Kõljalg sõnas, et kevade ja ilusate ilmade saabudes suureneb hüppeliselt maastikutulekahjude arv – sel aastal on põlenguid olnud juba üle saja. «Igal kevadel saab inimeste hooletusest alguse sadu maastikupõlenguid, mis teevad kahju keskkonnale ja elusloodusele, hävitavad inimeste vara ning tervist,» ütles Kõljalg.

Tihtipeale on tulekahjude põhjuseks hooletus grillimisel ja lõkke tegemisel, kuid põhjustena ei saa mainimata jätta ka autoaknast välja visatud hõõguvaid suitsukonisid või maha visatud veel põlevaid tikke.

03.04.2017 05.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto