Sisukord
Arvamus
Tänane leht
05.04.2017
Eesti Eestlased plaanivad ehitada täispuhutava kasvuhoone Mustlased sokutavad pärnakatele potte müüa Mälumäng Šoti jõukudega seotud Eesti mõrvarid paigutati teise vanglasse Palju õnne Dilbert Male Horoskoop Fotod ja video: Medvedevi talveresidents laiutab Sotši eesti külas (18) Tagakülg Seeder loodab kiirele uue juhi valimisele (2) Politsei otsib eakat naist kirvega ähvardanud meest Esikülg 5. aprill Majandus Majanduse lühiuudised Välismajanduse lühid Kaubandus näeb Ida-Virus tulevikku (1) Eurotsooni majandus hakkab toibuma Sõõrumaa tõttab koolidele spordisaale ehitama (2) Välismaa Flynni Vene-sidemete sasipundar ootab harutamist KOHALIK VAADE: Kalamälu võidukäik Trumpi vastuoluline usaldusisik Erik Prince Välismaa lühiuudised 05.04 USA ja Venemaa leidsid tagatoa Seišellidel Peterburi tragöögia korraldas noor kirgiis (1) Vandenõuteooriate ohvrid otsivad õiglust Arvamus Juhtkiri: venelasi ärritab võõras rikkus senisest enam (12) Erkki Bahovski: äkki tahab Läti meilt Ruhnut ja Valgat? (9) Jüri Laurson: arusaamatu hinnakiri, mis nöörib tarbijat (1) Tõnis Oja: Tuleva tibusid loetakse aastal 2047 (1) Kristjan Oad: kui Eesti tahab talente, peame neile ajju häkkima (1) Postimees 1994. aastal: Eesti delegatsioon ei tohi teha Venemaale mingeid järeleandmisi, nõudsid piketeerijad Katri Raik: teeme Narvast kolmanda Eesti linna (3) Kultuur Smaragdlinna muinasjutuline hiilgus Mida plaanib Signe Kivi Tartu Kunstimuuseumi direktorina? (5) Kultuuri lühid Sport NHL jätabki olümpiahoki staarideta Tänaku rekord pani Soome ralli korraldajad sundseisu Kanepi: ilma rahata ei taha ma tipptasemel tennist mängida (4) Kelly Sildaru saab minna starti tavapärasest rahulikuma südamega Toetusraha püüdmine võib tuua neljapaadis kaasa vangerdusi Tartu Kergliikluse sasipundar: rattur ei saa kiiresti ja mugavalt, jalakäija tunneb hirmu Tallinlanna Signe Kivi hakkab Tartmuse direktorina tartlannaks Taskupark valmib juuni algul, uus tallikatus juuni lõpuks Amfiteater osutus liiga kalliks ja võib rajamata jäädagi Päev muuseumis: kas näljasurm või mahalaskmine ja teised lood President kutsus üles koguma hargmaist folkloori Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jüri Laurson: arusaamatu hinnakiri, mis nöörib tarbijat

2 min lugemist
Jüri Laurson FOTO: Postimees.ee

Praegune valitsus läheb Eesti ajalukku hinnatõusudega. Vaevalt saadi võimupiruka juurde, kui algas massiline kaudsete maksude tõus, sest raha ei jagu koalitsioonileppes ette nähtud ulmeliste lubaduste täitmiseks. Paistab, et konkurentsiametil jäid Elektrilevi uue hinnakirja suhtes käed lühikeseks, kirjutab elektriinsener Jüri Laurson.

Avalöök anti vedelkütuse ja maagaasi aktsiisi järsu tõusuga, mis lööb paljudel tarbijatel jalad alt. Ei jõudnud veel aktsiisiseaduse trükimust hanguda, kui sellele järgnesid Elektrilevi uus hinnakiri ja veoautodele teemaks.

Kõik need kaudsed maksud tõstavad lõpptarbijale kaupade ja teenuste hinda, vähendavad ettevõtete konkurentsivõimet ja investeeringuid suurema tootmisefektiivsuse saavutamiseks. Samuti nullivad maksutõusud pensionäridel kauaoodatud 5,1-protsendise pensionitõusu 1. aprillist. Paistab, et ühe käega antakse, kahe käega võetakse.

Siinjuures näib, et ka konkurentsiametil jäid Elektrilevi uue hinnakirja kehtestamisel käed lühikeseks, sest vastasel korral selliseid võrguteenuse hindu kinnitatud ei oleks. Arusaamatuks jääb konkurentsiameti jutt enne hinnakujundust, et Elektrilevi rakendatud võrgutasud ei ole kulupõhised ning ta tegi ettekirjutuse hindu langetada. Seetõttu konkurentsiamet lootis, et võrguteenustasu peab langema 6,7 protsenti, mille tulemusena peaks hind keskmisele kodutarbijatel langema 3,6 protsenti.

Elektrilevil on kodutarbija tarbimiskohti 539 000. Neist 435 000 tarbijakohani, kus  elektritarbimine on keskmine ning kasutatakse võrguteenuse hinnapaketti «Võrk 1» ja «Võrk 2», hinnalangus aga ei küüni. Peakaitsme kuutasu langetamise asemel hind hoopis  tõuseb. See lööb väikese pensioni saajatele ja madalapalgalistele tarbijatele, samuti maainimesele, kes kasutavad hooajaliselt või lühiajaliselt suurema võimsusega elektriseadmeid, nagu teraviljakuivateid, veskeid jne, noa selga. Need on tarbijad, kellele iga sent on ellujäämiseks arvel.

Hinnamuutust põhjendatakse väitega, et võrgu ülalpidamise kulud oleksid mõistlikud ja uuendustega muutuvad tarbimiskohale kulupõhiseks. See põhjendus ei pea küll paika, sest ka praegu kehtivad võrguteenustasud on kulupõhised, konkurentsiamet pidas neid liialt suureks ja tegi ettekirjutuse vähendamiseks. Võrguteenus on kindlasti valitsusele hea lüpsilehm, kust on hea saada raha riigi eelarve puudujäägi kompenseerimiseks.

Soovitus vähendada Elektrilevi peakaitset, et aidata kaasa elektrivõrgu efektiivsusele, on täiesti väär. Esiteks ei koorma peakaitse iseenesest võrku ja vähendamisega võib võrgu efektiivsus veelgi väheneda, sest elektri tarbimine pigem väheneb. Teiseks, tarbija on oma liitumispunkti peakaitsme amprite eest tasunud küllalt kõrget liitumishinda ja selle tasuta Elektrilevile loovutamine on suurim lollus, mida kliendile soovitada.

Kui aga Elektrilevi võrguteenuses ilmneb, et võrgu läbilaske punane joon on ületatud, siis ilmselt on Elektrilevi liitumisveksleid rohkem müünud, kui võimaldab võrgu kulupõhine läbilaskevõime. Elektrilevi soovi korral vähendada tarbija peakaitsme ampreid tuleks, kui tarbija on nõus ampreid vähendama, osta neid tagasi kehtiva liitumishinnaga 156 eurot ampri eest. Seejuures jääb arusaamatuks, miks maksustada tarbimiskoha peakaitsme läbilaskevõimet ajal, kui tarbimine on niigi vähenenud.

Ei ole kuulnud, et ükski ärifirma tõstab toote hinda, kui kauba müük ei lähe. Pealegi on Elektrilevil märkimisväärne kasum, kuid imelik on, et ikkagi ei jagu raha liinide hoolduseks ja remondiks. Kehtestatud peakaitsme läbilaskevõime maksustamisel ei ole mingit õigustust ja konkurentsiametil oleks aeg selg sirgeks ajada ja see tühistada.

Seotud lood
04.04.2017 06.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto