R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sõõrumaa tõttab koolidele spordisaale ehitama

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Sõõrumaa tõttab koolidele spordisaale ehitama
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Eile hommikul talle kuuluva ettevõtte poolt hallatava Pelgulinna gümnaasiumi staadionikattest augu leidnud Urmas Sõõrumaa sõnul tuleks see korda teha. Eelmisel aastal hindas andmekogu Eesti spordiregister staadioni, mis ühtlasi on ka välispalliväljak, üldise olukorra tehnilise seisukorra heaks.
Eile hommikul talle kuuluva ettevõtte poolt hallatava Pelgulinna gümnaasiumi staadionikattest augu leidnud Urmas Sõõrumaa sõnul tuleks see korda teha. Eelmisel aastal hindas andmekogu Eesti spordiregister staadioni, mis ühtlasi on ka välispalliväljak, üldise olukorra tehnilise seisukorra heaks. Foto: Tairo Lutter
  • Suurettevõtja kavatseb viie miljoni euroga eestlaste sportimisaktiivsust tõsta.
  • Rahvusvaheline võimlemisliit toetab 400 000 euroga, kui Sõõrumaa idee teostub.
  • Narva suhtub erasektoriga koostöös oma linna spordisaali rajamisse skeptiliselt.

Ärimees Urmas Sõõrumaa kavatseb rajada talle kuuluva viie Tallinna koolihoone juurde spordisaalid, mis koolipäeval teeniksid kommunaalkulud tasa kehalise kasvatuse tundidega, õhtul aga läheksid rendihinnaga spordiklubide käsutusse.

«Olen selle projektiga kärsitu, sest tahan, et 2030. aastal, kui riiklik arengukava näeb ette aktiivselt sportivate inimeste arvu kolmekordistamist, oleks meil midagi reaalselt mõõdetavat ette näidata,» rääkis ta.

Ehkki Tallinna linnavalitsus pole hoogsa plaani suhtes veel ametlikku seisukohta võtnud, lebavad viie uhke spordisaali eskiisprojektid juba suurettevõtja ja Eesti Olümpiakomitee presidendi Rotermanni kvartali büroo laual.

«Tegemist oleks kuni viie miljoni euro suuruse investeeringuga: sügisel paneksime nurgakivid ja järgmisel aastal teeksime uksed lahti,» lausus Sõõrumaa. «Koolide hoonestusõigus kuulub mulle, ma võin seda teha. Küsimus on vaid selles, kas lepingu lõppedes jäävad spordisaalid linnale või mulle.»

Ärimeest kannustab spordisaale rajama kaks asjaolu. Olümpiakomitee juhina valutab ta südant eestlaste üha halveneva tervise ja vähese liikumise pärast. Ettevõtjana soovib ta aga pareerida etteheiteid, et tema ettevõte teenib koolide haldamisega liiga prisket tulu.

«Kuluaarides on tõepoolest räägitud, et halduslepingud tuleks üle vaadata,» tunnistas ta. «Kui ma ehitan need spordisaalid ja annan koolidele ilma renditasuta kasutada, siis hinnanguliselt väheneb linna kulu ruutmeetrite arvestuses halduslepingute pealt kümnendiku võrra.»

Viie miljoni euro suuruse investeeringuga saaks iga kool 1000–1600 ruutmeetri suuruse spordisaali, mida oleks võimalik poolitada automaatsete vaheseintega, et samal ajal mahuksid treenima mitme spordiala esindajad.

Laagna gümnaasium võib aga saada teistest koolidest palju suurema saali, mis võimaldaks rahvusvahelise võimlemisliidu (FIG) annetuse toel taas elu sisse puhuda Eestis varjusurma vajunud sportvõimlemisele.

«Eestis ei leidu praegu ühtegi sportvõimlemise treeninguteks sobivat saali ning rahvusvaheline võimlemisliit on valmis meid toetama sportimisvahendite soetamiseks 400 000 euroga, kui linn toetab Sõõrumaa ideed,» ütles võimlemisliidu asepresident Peeter Tišler.

Toetust sportvõimlemise taassünnile lubas tänavu märtsi lõpus Eestit külastanud FIGi vastne president, jaapanlane Morinari Watanabe.

Sportvõimlemise saal peaks olema vähemalt 1600 ruutmeetrit suur ja tavapärasest pallisaalist kõrgema laega. Rahvusvahelise rahaga soetatavad treeninguseadmed võimaldaksid arendavat treeningut ka teiste spordialade harrastajatele, näiteks maadlejatele.

«Sportvõimlemine sobib suurepäraselt kooli kehalise kasvatuse tundidesse,» lisas Tišler.

Pelgulinna gümnaasium ei näe uue spordisaali rajamises mitte üksnes kehalise kasvatuse tundide täiesti uuele tasemele viimise võimalust, vaid ka kooli tähtsuse suurendamise võimalust kogukonna keskusena.

«Meie koolimaja ehitati 1961. aastal, kui arusaamad kehakultuurist olid praegusest erinevad, mistõttu pole võimlas duširuume,» rääkis kooli direktor Tõnu Piibur. «Samuti ei ole lapsevanematel võimalik meie väga kitsasse saali laste treeninguid vaatama tulla.»

Sõle tänavale rajatava suure moodsa pallimängusaalidega spordihoone kõrval pakuks kooli juurde rajatav saal Piiburi sõnul võimalusi näiteks rahvatantsijatele, võimlejatele ja võitluskunstide harrastajatele. Direktorile on oluline, et tema kooli laste vanematele pakuks spordisaal kodu lähedal ühe täiendava sportimisvõimaluse.

«Urmas Sõõrumaa esitles meile spordisaalide juurdeehitamise kavatsust. See läheb hästi kokku meie programmiga «Sport kooli», mis peab tagama igale lapsele igapäevase aktiivse liikumise,» tõdes Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. «Avaliku ja erasektori koostöös koolide juurde spordisaalide ehitamine ei ole ainult spordi ja hariduse valdkonna teema, lisaks tuleb läbi vaadata projektide teostatavus ning tingimused.»

Sõõrumaa idee on nii värske, et ehkki seda on arutatud linna juhtidega, pole läbirääkimised veel volikokku ja haridusametisse jõudnud.

«Volikogu ega ka koalitsioon pole seda teemat arutanud ning ilma ametliku linnaga sõlmitud koostöölepinguta ei saa mitte keegi koolide juurde spordisaale rajama hakata,» rääkis Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo. «Plaanid, mis parandavad koolide sportimisvõimalusi, on igal juhul teretulnud ja saavad hea vastuvõtu osaliseks.»

Sõõrumaa pakkus spordisaalide rajamise idee avaliku ja erasektori koostööna välja ka mitmele teisele linnale, kus tema ettevõte koole ei halda. Sellisel juhul peaks kool spordisaali kasutamise eest maksma peale kommunaalkulude ka renti. Igakuiseks rendisummaks, mis kataks kõik saali lahtioleku ajad, kujuneks tõenäoliselt ligi 5000–7000 eurot, millest pool oleks kohaliku omavalitsuse tasuda, teine pool aga spordiklubide kanda.

Eesti suuruselt kolmandas linnas Narvas suhtutakse ärimehe ettepanekusse skeptilise ettevaatlikkusega.

«Spordisaalide rajamine sellise skeemiga tähendaks eelarvet puudutavate kohustuste võtmist ning uue spordisaali ehitamise puhul kujunevad summad suureks,» rääkis Narva linnapea Tarmo Tammiste. «Mõned teised sarnased ideed pole leidnud linnavolinike poolehoidu ning näiteks samal põhimõttel tegutseva Narva hooldekodu suhtes ollakse pigem rahulolematud.»

Opositsioonilise Reformierakonna liikmena riigikogu kultuurikomisjoni aseesimehena tegutsev Laine Randjärv nimetas Sõõrumaa spordisaalide projekti teretulnud algatuseks. «Kui metseenina tuntud Sõõrumaa idee toob kaasa ka sponsorluse rahvusvaheliselt võimlemisliidult, siis on oluline, et nii lapsed kui ka tippsportlased saaksid sellest osa,» lausus poliitik, kes täidab veel viimaseid päevi võimlemisliidu presidendi kohustusi.

Sõõrumaa haldab koole juba kümme aastat

Urmas Sõõrumaa investeerimisfirmale U.S. Invest kuuluv koolide remondi ja haldamisega tegelev Vivatex Holding rekonstrueeris Tallinnas viis kooli: Tallinna 32. keskkooli, Laagna gümnaasiumi, Kristiine gümnaasiumi, Pelgulinna gümnaasiumi ja Kalamaja põhikooli. 2006. aastal 30 aastaks sõlmitud lepinguga kujunes projekti maksumuseks ligi 30 miljonit eurot.

Esimene Vivatex Holdingu poolt täielikult rekonstrueeritud koolikompleks oli 1. septembril 2007 taas uksed avanud Pelgulinna gümnaasium, mis oli Eestis üldse esimene era- ja avaliku sektori koostöös remonditud koolimaja.

Ehkki aeg-ajalt kostab nurinat koolimajade halduslepingute kõrge maksumuse pärast, on koolijuhid uudset lahendust vaid kiitnud, sest niimoodi on saadud kiire lahendus varem lootusetuna tundunud remondivajadusele. Ettevõte tegeleb koolihoonete tehniliste seadmete hoolduse, vee ja kanalisatsiooniga, elektri, kütte, ventilatsiooni ja automaattuletõrjesüsteemiga. Haldusküsimustes ja territooriumi korrashoiul on Vivatex Holdingu koostööpartner ISS Eesti.

Koolide remondi, renoveerimise ja haldustegevuse tarbeks asutatud Vivatex teenis kaks aastat tagasi Tallinna linnale kinnisvara haldusteenuse osutamisega ligi kolm miljonit eurot kasumit.

Märksõnad
Tagasi üles